Kui kellelegi öelda, et ta on paks, siis on see solvav. Miks endaga äärmiselt rahulolev paks siis nii tunneb? Ja mitte ainult tema vaid ka mingi muu seltskond?
Kas paljuski on selle taga vajadus elada elu, oskamata pingutust nautida ja veeretada vastutust?
---------------------------------------
Nagu siin lõimes juba varem mainiti, siis paks ei võrdu loll.
Mille krdi pärast te arvate, et me ei tea kogu seda teooriat, mis te siin deklareerinud olete?
Teoorias on see kõik ka paksudele teada. Aga nagu öeldud, siis on kehakaal kompleksne probleem.
Sageli peituvad selle taga eelkõige vaimse tervise probleemid. Vaimse tervise ravimid soodustavad omakorda kaalutõusu.
Alati ei ole see nii lihtne, et söö vähem ja kaal langeb. Vahel asub keha ise võitlema kaalukaotusega aeglustades ainevahetust.
Ma ei ole kordagi öelnud, et ma rahul olen oma kaaluga. Ma olen öelnud, et jätke paksud lihtsalt rahule.
Ma olen oii kui palju kordi võidelnud sellega ja olen isegi edukas olnud teatud perioodidel, aga vahel ei jaksa koguaeg võidelda.
Vahel lihtsalt lepid, kuni vo jälle jaksad. Äärmiselt rumal on arvata, et paks võrdub laisk. Loomulikult on laisku iga kehaehitusega inimeste hulgas. Peab päris pime olema, kui ei märka jooksurajal või spordisaalis ülekaalulisi inimesi.
Kritiseerimiseks leiab alati põhjuse. Küsimus on selles, kas alati peab?
Miks Sinul, slavetodomme, näiteks lapsi ei ole?
"Kas paljuski on selle taga vajadus elada elu, oskamata pingutust nautida ja veeretada vastutust?"
Igaüks valib ise oma pingutused ja seab prioriteedid, ja ei loe, kas need teistele õiged või valed tunduvad.