Lisainfo tekitab alati paljudes kasutajates teatud komplikatsioone ja mõttekäike ning arutelusid ses vallas, et mida tuleks siia siis ikkagi lisada selleks, et endast vähegi nn. "kaubanduslikku" ja terviklikku kuvandit luua? Mina ütlen, et olgem ausad ennekõike eneste, ja seejärel teiste suhtes. Igaüks valetab vaid iseendale, mitte kellelegi teisele, ja pisimgi vale saab peatselt teatavaks.

Võtan ka mina hetkeks veidi aja maha ja mõtlen hoolega järele, et mis küll oleks see, mis suudaks mind siin nõnda lühidalt kirjeldada. Olgu tulemus milline tahes, kuid paar iseloomustavat märksõna on järgmised:

Trancemuusikamixija (mitte ajada segi DJ'ga), pikaaegne elektroonilise tantsumuusika (ennekõike Trance, progressiivne House ja Techno) melomaan ja koguja, haruharva ka poeet ning inspiratsiooni tekkides kirjutan mõnikord õuduskirjandustki. Hindan, väärtustan ja austan klassikalist filosoofiat ja seda alates Mileetose Thalesest kuni Kierkegaardi ja kaasaegseteni. Ka antiiksõjaajalugu ja kõik sellega seonduv kuulub samuti minu vaieldamatute lemmikhuvide sekka, alustades esimesest kirjapandud lahingust ajaloos (Megiddo) ja seda kuni aastani 1453, mil langes Konstantinoopol ja Keskaeg leidis oma kurva lõpu. Lugemismaterjalist eelistangi seetõttu reeglina filosoofiat ja antiikajalugu, kuid ilukirjanduses pälvivad vaieldamatult tähelepanu ulme- ja õudusteosed, nt. Isaac Asimov, Howard Phillips Lovecraft, Frank Herbert, Herbert George Wells, Mary Shelley, Stephen King jne. loomingud. Kui jätta kõrvale ulme- ja õuduskirjandust puudutav, siis pean kahtlemata mainima ka teisi mulle olulisi klassikuid, näiteks Miguel de Cervantese "Don Quijote," Walter Scotti "Ivanhoe," Alexander Dumas vanema "Kolm musketäri" ning muidugi ei saa unustada ei Mark Twaini, Edgar Rice Burroughsit ja veel paljusid teisi märkimisväärseid ja klassikalisi hinnatud kirjanikke. Kõikide eelpool mainitud kaunite kunstide kõrvale armastan mekkida ka hüva rummi, kuid seda täiesti suitsuvabalt.

...Ennekõike võib mind aga pidada lihtsalt üheks tavaliseks ajudeta mõtlejaks...



Minu surm ei ole tähtis. Ühegi inimese surm ei ole inimkonnale oluline...Iga üksikisiku tegemised liituvad tervikuga ja saavad nii terviku surematuks osaks.

Kõigi inimelude summa, olnud, olevate ja tulevate inimelude summa kootakse gobelääni, mis on olemas olnud juba kümneid tuhandeid aastaid ja mis on kogu selle aja kasvanud rikkalikumaks, keerukamaks ja kaunimaks.

Üksik elu on vaid lõng vaibas ja mis on üks lõng võrreldes tervikuga? Hoia oma mõtted sellel suurel gobeläänil ja ära lase end segada ühe niidi katkemisest. Lõngu on seal ju nii palju, kõik väärtuslikud, kõik andmas oma osa...