HandyMan39
"Ja mis puudutab ise endaga rahul olemisse jne jne ja terve minapildi kujunemisest, siis jah, kõikjalt kuuleb seda. Ja et ikka ise tuleb ennast armastada jne jne. Teoorias ilus, nagu kommunism.
Praktikas tüüpiline "käituge-minu-sõnade-mitte-tegude-järgi"
Ma ei saanud sellest sinu mõttekäigust aru. Kas sa ise ennast siis ei armasta enne, kui teised kinnitavad, et oled üks õige eesti mees, või mis selle mõtte point oli? Inimese võime ennast aktsepteerida sellisena nagu ta on tuleb ju maast madalast ja kodust.
Kui tütarlaps on varases nooruses isaarmastusest ilma jäänud, siis ta hakkabki kogu elu otsima võõraste meeste tähelepanu ja tunnustust, et kompenseerida hüljatustunnet. Sama poisslastega. Kuna väga palju on mehi, kes hülgavad oma pojad ja ei tegele nende kasvatamisega, siis ongi tänased poisid naiste kasvatuse vili. Lasteaias on naisõpetajad, koolis on naisõpetajad, nad ei saagi varases nooruses mehelikku eeskuju, tööl juhtub ka olema naisülemus.
Terve perekond on see, mis kasvatab ühe täisväärtusliku ja enesega rahuloleva indiviidi, mitte riistapilt ihas 24 cm pikk ja teised mehed kiitmas.
Või olen ma millestki jälle psühholoogialoengutes valesti aru saanud?
