kui pead silmas mu elukaaslast, varbad, siis need 7 aastat koos temaga oli eriti aktiivne aeg nii äritegemise kui maailma avastamise mõttes.
see mees polnud kunagi Soomest kaugemal käinud kui tutvusime, aga inglise keelt rääkis minust paremini. olles siis 20 aastane...
kodus tegi kõike, mida vaja ja suurepärane kokk oli muide

oskas autosid remontida ja ümber ehitada. oma majas tegi kapitaalremondi. leiutas igasugu tehnilisi vidinaid ja ehitas need valmis.
huvitus ooperist ja teatrist, nii et vähemalt kaks korda kuus istusime Estonia loožis
huvitus astronoomiast....seega käisime looduses teleskoobiga öötaevast vaatlemas.
luges klassikuid ja tihti luges mulle unejuttu voodis, muidugi peale kirglikku seksi

oli hüperseksuaalne muide....ja sellise välimusega, et totaalne naistemagnet. lisaks viisakas ja kombekas, nii et kunagi seltskonnas häbi ei teinud.
militaarhuvid olid tal ja keskmiselt sportlikum oli kindlasti.
aitas mind väga palju mu tollase töö ja bisnessiga (mis oli erootikast kaugel, muide).
alkoholi ta pmts ei tarbinud. õnneks ei suitsetanud ka.
tundub nagu liiga hea, et tõsi olla?

aga ometi see mees oli mu elus ja mu kõrval. ning praegugi täitsa eksisteerib...võibolla ehk isegi satub siia mu kiidukõnet lugema

muide, eriline tänutunne on talle mõeldes, et ta viitsis ka ligi aastase maailmas rändamise minuga kaasa teha.
üksi ma poleks kindlasti julgenud. suurt seljakotti poleks ka jaksanud liigutadagi

kas silmaring nüüd pisut laienes, varbadliivas?
