Inglased Jeremy Bentham ja John Stuart Mill olid utilitarismi suurkujud ja esimene meestest antud teooria looja, (utilitarism on filosoofiline mõte või veendumus, et suurema hulga inimeste heaolu kaalub üles üksikisiku soovid, vajadused ja heaolu) ent Taani filosoof ja eksistentsialismi üks alusepanijaid Søren Kierkegaard rõhutas üksikisiku ja indiviidi vajadusi, vabadust ja tahet ning eneseleidmist. Tema sooviks oli leida üles indiviidi mõiste ja üksikisiku tähtsus utilitaarses ühiskonnas.

Mõlemad filosoofiavoolud on mind alati paelunud oma vastanduvate erinevuste tõttu ning elus on tulnud ette piisavalt olukordi, kus ühel hetkel kaldun utilitarismi poole, mõni teine situatsioon toetab aga eksistentsialismi.

Siit minu küsimus Teile:

Kas masside hüvang kaalub teie arvates üles indiviidi vajadused ja heaolu või on hoopiski üksikisik liialt enesekeskne ega hooli teda ümbritsevate kaaskodanike soovidest ja vajadustest? Kas te olete mõtelnud kahte niivõrd erinevat voolu omavahel kombineerida ja põimida, et luua justkui hübriid, ja kui, siis milline see teie arvates välja näeks, missuguseid ühiseid jooni see endas kahest erinevast filosoofiast ühendaks, kui üldse?

Mine ravile.

Olen korduvalt näinud Filmi Serengeti rahvuspargist, kus suured gnuu karjad teevad pidevalt pikki rännakuid uutesse söögikohtadesse. Need, kes ei suuda karjaga sammu pidada, nende eest hoolitsevad lõvid. Mis juhtuks siis. kui kari ootaks nõrkasid järgi ja kaitseks neid? Esialgu mitte midagi. Lihtsalt kari jõuaks hiljem söögikohta. Hilinemine aga tähendab seda, et kogu kari ei jõua järgmiseks rännakuks piisavalt jõudu koguda ja pikas perspektiivis sureks lõpuks hoopis välja.
Loodus on nii seadnud, et elada ja paljuneda on õigus ainult tervetel ja tugevatel. Vaid inimene on nii loll, et piirab tugevate võimalusi, et nõrgad saaksid samaväärselt elada. Üheks Aadu kuriteoks loeti, et ta lasi tõupuhaste aarjalaste kaitseks võimalike pärilike puuete kandjaid steriliseerida.

Loomariik on tore näide, kuid sellele ühele näitele ei saa igas olukorras toetuda. Loomad ei filosofeeri, ei tee teadust, ei loo riike ja rahvuseid ega uuri avakosmost, kuid meie oleme inimesed ja omame siiski teatud tasandil kõrgemat mõtlemisvõimet, ratsionaalsust, loogikat ja fantaasiat, kuigi jah, tuleb nentida, et liialt sageli kipun ma küll inimeste mõistlikkuses kahtlema. Kui loom tapab toidu, siis inimene aga lõbu pärast, inimene naudib teiste piinu ja tekitab neid teistelegi.

Sellegipoolest usun ma ka inimeste headusesse, lahkusesse, abivalmidusse, kaastundesse. Dalai laama on öelnud, et kui sa tahad, et teised oleksid õnnelikud, siis ole nende suhtes kaastundlik ja nii oled ka ise õnnelikum. Niisamuti pole õnnelikkus ka midagi juba iseenesest olemasolevat, vaid kõik tuleneb meie endi tegevusest teiste inimeste suhtes.

Viga selles ongi, et inimene peab ennast loodusest kõrgemaks ja leiab, et tal on enda heaolu nimel õigus loodust hävitada.
Inimkonna kõige ohtlikumaks vaenlaseks on tegelikult meditsiin. Üksikisiku seisukohalt on jah kõik väga ok, sest tema eluiga pikeneb, aga kogu inimkond muutub sellest järjest haigemaks ja nõrgemaks. Kui Looduses haiged isendid hukkuvad, siis haiget inimest hoitakse elus ja ta saab veel haigemaid järglasi. Julm, aga paraku nii see on. Praegune põlvkond elab selle üle ja pärast meid tulgu või veeuputus.

Kes oleks see inimene, kes saab ja võib otsustada teiste inimeste elude, nende sündide ja surmade üle? Kõik on võrdsed, sõltumata rassist või religioonist. Kui taoline vastutus ja otsustus kuuluks vaid ühele, siis oleks kogu inimkond ühe hetkega otsas.

Aga kas ikka on kõik võrdsed?
Kõik selle mille loodus on suutnud miljonite aastatega ehitada, suudab inimene tuhandete aastatega hävitada.

Vaimult ja kehalt oleme muidugi erinevad ja selles varieeruvuses inimeste võlu peitubki, niisamuti on iga inimene ainulaadne ja kordumatu isiksus, kuid me kõik oleme sellegipoolest ühtede ja samade inimestena loodud, oleme ju üks liik. Ühtemoodi vajame kõik süüa ja juua, tahame elada ja sellest rõõmu tunda ning mitte kannatusi kogeda. Kõigil peaks olema õigus elule, mis on juba iseenesest hindamatu kingitus.

Kui aga kõnelda looduslikust valikust, siis selle teooria kohaselt oleks pidanud ka näiteks Stephen Hawkingi pidanud suremisele jätma, kuigi ühe maailma intelligentseima inimese ja teadlasena on tema panus olnud maailmale märkimisväärse tähtsusega. Füüsiline pool võib olla oluline loomariigis, kuid inimeste maailmas sel tähtsus puudub, inimene on mõistuslik olevus.

Jah, kõik see on väga ilus, aga inimpopulatsioon on kasvanud liiga suureks ja küsimus on selles, et kui kauaks jätkub maakeral ressurssi. Vähe sellest, et maavarasid hävitatakse järjest suureneva kiirusega. Põllud on kurnatud ja seal pole enam võimalik kasvatada täisväärtusliku toitu. Vili küll kasvab, aga selle keemiline koostis pole enam sama, mis sada aastat tagasi.

Inimene hävitab end ise, kus on palju .

Selles ma nõustun täielikult. Siiski peaks sündide tase 2100. aastaks hakkama allapoole kerima ning suremus ületama sündide arvu, aga selle ajani on veel päris pikk tee minna. Ehk lubab tehnoloogia edasine areng juba avakosmosesse ümber koloniseerida. 1900ndate alguses arvati ka, et aastal 2000 on juba lendavad autod ja mida kõike veel.

Mida te sogate? Eestis sündis eelmisel aastal 10 721 last, mis on väikseim sündimus alates 1919. aastast, mil hakati järjepidevalt statistikat avaldama, teatas statistikaamet.

Jott ka filosoofiks hakanud... vaat kus lood...

mis siin toimus? Igav hakkas?



Eks Aadu oli ka ju öelnud et selle asemel et vigaselt sündinut terve elu ülal pidada, igal juhul on kergem kõigile ja ka vanematele luua korraliku tervisega uuem järglane. Seda muidugist ju harrastati vanas spartas.

võrdsuse osas... asukoht on juba suur erinevus. Ühes kohas pead kütma 7..8 kuud aastas, teises kohas on aega küllalt ja veel jääb ülegi et kaunite kunstidega tegeleda. Ühes kohas su töö on kulda väärt, teises kohas ei maksa mitte midagi. Suurim erinevus on siiski inimestel palgaerinevus selle linnastunud eluviisi tõttu. Teabele ligipääsu erinevus, vanemate geenid, (siinkohal Suzuki meetod selgitab palju), akumuleerunud vahendid eelmistest vanematest ja vanavanematest.

(S. Colt oli see kes tegi inimesed võrdseks).
Selles osas tekib küll mõte et miks peaks olema sama kaaluga hääleõigus miskil külas valvurina elutsenud inimesel, kui ka mitmendat generatsiooni arstiks õppinud pojal? Alati ju see ikka sedasi polnud et ükskõik kellele hääleõigus. (S.t. "Idiootidel palun lahkuda!" -- neil kes ei osanud turuplatsil kohta võtta et mille poolt nad on hääletamas või ei). Läbilõige ühiskonnast võib tõesti "parlament" olla, aga suurem osa inimkonnast on agressiivselt rumalad (30%), aktiivselt rumalad (30%), ning lootustandvad haritavad rumalad (30%).
Nagu näha siis ega see ei muuda midagist. Kantsleriakt segab ka Saksamaal mistahes uue Hitleri tekke kes majanduse taaselustab.

Maavaradest ja reostusest, selles osas on vastutus neil kel on võimalusi, rikkusi (masinad!), vaestel pole siin midagist ju sõna sekka öelda, sest nemad ongi nagunii kokkuhoidlikult ja säästlikult elamas, ning nende tegevus ei mõjuta kohe mitte kuidagi võrreldes tööstusega. Samamoodi ju ka eestis on suurim osa elektritarbijaid tööstus, mitte inimeste kodune majapidamine. kliima mõjutamise osas see "vestlus" on üle meie pea -- lihtinimesed kannatavad kui miljardärid teevad miskit teineteise täispissimise võistlust et kes meist rohkem kliimat saastab. Säästlikkus looduse seisukohalt on kõige säästlikumad lahendused just need variandid mis vastavad kahele kriteeriumile samaaegselt -- on ODAV ja TERVISLIK. (Jalgratas!) Sellest seisukohast ei ole seda teps mitte mobiiltelefonid, katki minevad induktsioonipliidid ja mikrolaineahjud siis. IKka ahiküte, puupliit, loomadega talupidamine, ning prügikastikoeffitsent on null.

Kuid pigem on selle taga ka palju pettust.
Niisamuti nagu "Osooni kahjulikkuse" taga oli pettus et taheti roll-on deodorante hakata müüma, siis ka samamoodi oli ju euroopas pettus sellega et hõõglambid on pahad ja tehti regulatsioon piirates koduseks kasutamiseks hõõglampide kättesaadavust (Philips et seega sai turu säästulampidele).
Ent nu isegi kliimakonverentsile lennati ju 118 eralennukiga. NIng vastuoluline ka et kliimajüngritest jäi suur plats prügi täis peale seda kogunemise laialiminekut. Samamoodi National Geographic mis esikaanel ütles et säästke maailma ja vähendage plastikkaatkottide kasutamist, oli pakendatud plastikusse mis omakorda veel plastikaatkilekotis toodi. ;-)


ei maksa neid Klaus Schwabi laadseid filosoofe uskuda kes ütlevad et "sa ei oma midagi ja sa oled õnnelik", kui teine ise on maailma üks suurim rikkur ja WEF põhiosaleja, mitte absoluutvaesuses olev katoliikliku kiriku munk. Ja samamoodi need kliimagreted kellele kõrva sosistab miski teine hääl mida teha.

Kosmosesse minekuga on siiski pikk pikk tee -- see raha jõuti enne laiaks lüüa sõdades, selle asemel et kosmose uurimisse panna.

mis järgmiseks? Avatud ja suletud ühiskonnad, ning revolutsiooni teooria printsiip?

Jah, Sparta oli võimas linnriik, kuid sõjas Teebaga, mille armeed juhtis üks ja ainus surematu kuulsusega väejuht Epameinondas, sai Sparta Leuktra lahingus ränga kaotuse osaliseks. Tõsi, Epameinondas sai ka ise surmavalt haavata, kuid pärast seda ei suutnud Sparta end kunagi täielikult koguda ning tema tähtsus langes suuresti. Läks temaga viimaks nii, nagu läks, aga Sparta, mis oli ju ennekõike tuntud oma distsipliini ja karmide eluviiside tõttu oli samamoodi kogu Kreekas teatud ka selle poolest, et nende naised olid vabad, nad haldasid maavaldusi, tegid ise otsuseid, jagasid käske, omandasid hariduse jne, erinevalt nt. Sparta suure rivaali Ateena naiskodanikest, kes vaid ketrasid ja tegid päevad läbi näputööd.
Laste tapmine polnud vaid Sparta eripära, ka varases Roomas tehti nõnda.

Kuskilt on kõrva jäänud, et Sparta oli teadaolevalt esimene koht, kus olid meesprostituudid.

Jätkan oma stiili ja olen vait. Tänan Sind, Drag, üle hulga aja naudin Sinu postitust ja mõtlen kaasa.

dragu, mu postitus oli pikem kui 3 rida.

Oli tõesti, ja sa ütlesid ju piisavalt palju ja selgelt ära, milleks oleksin siis pidanud sind kajana kordama?