Tõsiselt ikka kuna ma siin niisama tühja juttu olen ajanud
Motiivid on kül hoopis teised kui sa arvatagi võid aga juba seninegi reaktsioon on mu südamele palju rõõmu teinud. Ei ole mul küll ilmaski kahju Luunja sirgel kätt pooleks minutiks pingutada. Riskida juhimisõigusega...phhh...väikekodanlik moraal, iseendale puuri tegemine, kus sees väriseda.
Kõrvalpõikeks. Kunagi mõtlesin, et teen endale selgeks kõik enda valdkonda puudutavad seadused, määrused, eeskirjad, juhendid, püsitoimingud jne jne. Mingil momendil saad aru, et polegi võimalik toimetada viisil, et sa miskit samal ajal ei riku. Ja ma räägin nüüd kitsalt omast lõigust.
Nõus, et mees ei peaks jääma lapseks aga peaks siiski olem ka laps. Saa selleks, kes sa oled, kes . Trummeldada närviliselt sõrmenukiga vastu lauda ja nõuda hästikasvatatud lastelt taldriku lõpuni söömist ja pärat tähtsalt ümber RAMi kõndida ja kiita sõpradele maastikuläbitavust, kurat sa ise elad Ülenurmel, nojah.
Nietsche muidugi oli elu lõpus vaimuhaige, ta võiski igasuguseid jutte rääkida. Mulle meeldivad hoopis sellised kodukootumad filosoofid nagu näiteks Matti Nykänen, kes ütles, et elu on laif. Hästi öeldud.