Vastamata armastuse ainus kurb tegur on, et pead leppima kõrvalseisja rolliga, aga rõõmusid võib oi kui palju olla. Juba armastatu nägemine tekitab rõõmutunde.

Ma teismelisena olin niimoodi armunud. Arglik ja õnnetu, sest ei julgenud tüdrukule läheneda. Aga see oli natuke teine asi, sest tüdruk ei seksinud (ega isegi suudelnud minu teada) kellegagi. Me olime lapsed.
Ma ei kujuta ette, mis tunne see oleks, kui naine armastab teist ja mina tiirutan satelliidina ümber. Erilist rõõmu hetkel vähemalt ei suuda näha, aga kes teab, mis osas elu veel üllatama hakkab.

Jott, taaskord- aplaus sulle! Ego ori ei saa vihkmisest üle. Sama on näiteks armukadedusega.
Jah, armastus teeb haiget. Muidu me ei teakski, et armastame. Me kannatame, sest oleme inimesed.

Tegelikult, ma olen näinud väga lähedalt, kuidas vägivalla ohver armastab ikka vägivallatejat edasi, siiralt, ent jõhkardi viha vaid kasvab. Tundub nii loomuvastane.
ON-OFF nuppu pole ...
Sõprus on püsivaim tunne läbi aegade. Ja ema-lapse armastus. mehe-naise suhtes on aeg ka mind skeptikuks teinud. Kuigi, minu psühholoogiaõppejõusd ütles mulle, et :"On paare, kus ühe poole igavikku lahkudes läheb kaasa varsti lahkunule järgi, järelikult ikka on läbi elu kestvat armastust olemas."
Kõigile ei jagu lihtsalt. Nagu ikka defitsiidiga

Kui armastad, siis tahad, et teisel oleks hea ja seda, mis hea teab ikka teine ise kõigeparemini. Kui tal on kellegi kolmandaga hea seks, millist mina ei oska või suuda talle pakkuda, kas ma siis pean talle seda keelama? Armastus ei keela, see on ego ja omamiskirg, mis siis rääkima hakkab.

Eee ... mina küll haiget saama ei pea, et armastust tunda. Suurte tunnetega võivad käia kaasas suured jamad, aga reegliks need nüüd kindlasti kohe ei ole.

Vägivallatseja pahatihti on sisimas sügavalt õnnetu inimene. Naine aimab seda sageli ja, ehkki ise kannatab, näeb selle mehe kõrvale jäämises oma elutööd või ohvrimeelsust või mida iganes. Sagedasem on küll olukord, kus naisel ei ole selle mehe juurest lihtsalt kuhugi minna.

Harjumus on ka võimas asi. Kui oled ikka 50 aastat elanud kindlas rütmis ja rutiinis, siis aga pool su elu järsku kaob (partner sureb), siis see kindlasti annab tugeva löögi. Nagu ma enne kirjutasin, siis on olemas kirele ja harjumusele põhinevad armastused.

Teil kõigil omajagu õigus. Kõrvaltvaataja ei näe mõnikord, miks üks inimene teist armastab. Kuradi kuumaga ei hakka lahkama ent ainult kirel baseeruv võib vere puperdama panna veel aastakümnete pärast...kas võimas hormoonide tulv ka hingerahu toob(tõi), see tihti vaieldav.
Lühidalt, minu läbi elu armastatud meestest saaks kokku panna unelmate mehe.(On nii kire- kui lähedusepõhiseid armastusi olnud). Aga see on ulme kategooria.
Olen ise komplekt voorustest ja puudustest ja "lepin" samasuguse inimesega .
Kuldkala igatsejatel on keeruline. Nemad kulutavad terve elu õngitsemisele ja lõpuks saavad vanadekodus...kalasuppi.

leppimise võti peitub siis selles, kui terviklik meie pilt endast on - kas me oleme võimelised nägema oma vigu, teadvustame endale oma nõrkusi, puudusi ja vigu, mida teeme. enda puudusi omaks võttes õpid teises neid hindama ja omaks võtma. leitud sarnasused loovad jällegi usaldusväärsust, tugevdavad sidet. endasarnasega on kergem leppida ja aga enda sarnaseks kedagi mõelda ei olegi nii kerge. kui aga see ära tabatakse ja rohkem nähakse seda, mis on sama, ei kaoks ka austus nii kergesti inimeste vahelt. mõistmist oleks rohkem.

Utha, nõus sinuga Minu abikaasa on kohati minu peegelpilt- väga õpetlik ja kohati kainestav(külgetõmbe sarnasuse domineerimise teooria).
Naerame isekeskis, et meie vahe on selles, et üks meist on ilus ja teine tark. Aga kumb on kumb? Eksole

Tulebki olla peegelpilt, sest kaks kõva kivi head jahu ei jahvata.

esiteks. kus oli ano jutus negatiivsus? puhas kalkulatsioon. ei poolt, ei vastu
teiseks. emakarvane, see väljend kuldkalade ootamise kohta oli ikka kuradi hea kirjutan üle, siis ehk jääb ka endale meelde:
"kuldkala õngitsedes võid lõpuks vanadekodus üksi kalasuppi helpida"

Armastus kipub vahel ka tagantjäreletarkus olema. Kui kõik on läbi, alles siis jagad, et näe, oligi armastus.

Mis minus negatiivset oli?
See, et ma seksin ka siis kui parasjagu pole kellessegi kõrvuni armunud.
Või näide, mille elust tõin? Mõistan, et paljudele on sellist olukorda pisut palju mõistmiseks. Lisan vaid, et selles suhtes tundis naine end vapustavalt hoitu ja ihaldatuna ega kõhkleks hetkekski kui oleks võimalus korrata.

kas see küsimus oli mulle? mis oli negatiivset? mul on raske teha nähtavaks asju, mis on nähtavad mulle, aga mitte teistele. ma loobun las jääda need minu sisemisteks mõteteks.

Teemasse - armastus on see, kui koos lähed oma vanatoiga 50 aastat hiljem koos jälle poodi, mõlemad kepiga, üks ei kuule... teine ei näe. Kahepeale saate asjad aetud, ostate rääbise ja saiapätsi ning pärast tares laua taga viskate nalja, et "näe, müüja andis 20 senti rohkem tagasi, igavene amatöör selline"

Lasteaias käis Ahti puu otsast mulle tõrusid toomas, kuigi puu alune oli neid täis. Küllap oli seegi armastus. Vigala Sass, va ropu suuga vana, ütles kuskil, et armastus pole muud, kui kiim. Mida aeg edasi, seda rohkem ma temaga nõustun. Veel ütles keegi, et karda mehi, kes teevad suuri sõnu. Ka see kipub tõsi olema. Paljud mehepojad, kes ei ole eriti atraktiivsed, räägivad ennast atraktiivseks. Armastus on kindlasti olemas ja jällegi ma kuskilt lugesin, et armastus on keemiline protsess ajus, mis toodab mingit ainet. Seda ainet jagub keskmiselt 4 aastaks, peale mida kirglik armastus muutub teistsuguseks armastuseks. Nimetage seda kuidas tahate. Ja lõpetuseks. Saab armastada ilma seksita ja seksida ilma armastuseta. Tobe on väita, et ilma armastuseta pole õige sex. Väitma kipuvad seda naised, kes.....aga see on juba teine teema

50 aastat hiljem... aga võimatut pole ju siin midagi. Minu vanemad käisid ka peale kuldpulmi koos poes. Tõsi, kepikõndi nad ei harrastanud ja prillegi kasutati vaid lugemiseks. Noh ja kuulsid nad vahest isegi seda, mida poleks tohtinud kuulda.
Ja küllap nad käiksid praegugi, kui ema poleks tosin aastat tagasi taevasesse kaubanduskesskusesse kutsutud.

karvastele! Miks arvate, et kui seda nn.kuldakal ei leia, et siis sööd vanadekodus kalasuppi?? Ma isiklikult tean perekonda, kus aastaid koos elanud paar läks lahku..lapsed olid juba oma elu peal ja tublid ja koolitatud lapsed. Mees leidis uue armastuse ja elati möned aastad koos-kuni mees sai ajuinsuldi ja invaliidistus/on ratastoolis ja hooldekodus/..Ja uus naine muidugi kadus kohe nelja tuule poole ja see vana naine ja lapsed on ainsad, kes vaatamas käivad ja hoolivad..

siis läks sellel mehel hästi, kui hooldaja(d) leidis

See vana polnud oma maist vara ehk jõudnud veel uue naise peale teha,nyyd vana naine loomulikult hooldab
See muidugi sarkasmiga öeldud.

Kas see oli sirruke (võin ka eksida) kes rääkis armsa loo vanapapist? Olla too pensipäeval pannud oma pühapäeva ülikonna selga ning toonud oma moorile lilled ja tordi. Vot see on nunnu

ei olnud mina, aga sarnast lugu tean oma suguvõsast ..mul tädid ja onu oma kaaslasega ka koos olnud kaua..ja tõesti--nii armas on näha, kuidas teineteist hoitakse..

Minul on olnud meeldiv võimalus kunagi kohtuda vanaprouaga, kellele mees andis pensionipäeval raha ja kallis kaasa lubas endale kosmeetikut ja massaaži. Ja nõnda juba aastaid- traditsioon. Mutike oli nagu vanainimene ikka(krimpsus ja kortsus) ent see feeling ja sära tema silmis ei unune...

minu trepikojas elab üle 30 aasta koos elanud vanapaar. hirmus kange ja põikpäine naine on, aga mees kutsub siiani „minu Roosi“. Roosi on mehe pandud nimi. naine on selles peres perekonnapea ja mees (selline tasane, rahulik) näib täielikult oma teisejärgulise rolliga rahus elavat.

Olen olnud mõnda aega hooldekodus tööl..Seal nägin kahe nii 80-se paari teineteiseleidmist..Nad jalutasid koos koridoris, vaatasid teineteise kaisus televiisorit..Mees saatis naise alati tuppa tagasi, lubades homme taas tulla.

Härrasmees jääb härraks elu lõpuni... isegi reumaga laskutakse põlvele, kui vaja.

Tuli mõte, et kas praegused 20-30-ne aastased inimesed, kes ühest suhtest teise lendavad, kärgi punuvad, suhteid ja keskkondi netis loovad, üldse suudavad kellestki (elu)lõpuni hoolida...Käia käest kinni oma kaheksanda suhtega, kui ollakse kord 80.

Leedileaga samad mõtted olnud.Aga kui siin iha-s suhtled, siis olen aru saanud, et elust peabki võtma kõik mis võtta annab ja et elame vaid kord ja et kirstus muidu kahetseme, kui oleme vaid ühega koos oma elupäevad elanud..

Paljud linnuliigid valivad kaaslase terveks eluks... samuti sead, äärmiselt monogaamne liik.

Leedileaga täpselt samas augus mõte.
Olen alati arvanud,internet ja suhted koos ei käi,arvaku kes mida tahes.
Ka yleaisa laskmise abivahendina töötab nett suurepäraselt.

Ikka üks suhe korraga. Kui netiga, siis netiga ja teised on vaid üleaisalöömised.

irw, jf
ei ole see inetrnet mingitmoodi teistsugune suhtlus- ja suheteloomiskanal kui näiteks baarid-pubud-ööklubid. saab ka internetis suhelda, suhestuda ja suhteid luua.

Kogemused Vaba,kogemused .

sama siin, kah kogemused.

mind siiani ajab muigama vahettegemine: "ihainimesed" ja "mitteihainimesed". seda siis ihasse kasutaja teinute poolt lahterdatud. pühalik vanne, et tema ühegi "ihainimesega" ei kohtu ja ei sõbrune jne jne jne. eee...omades kontot ihas, võiks ju ka sellist deklaranti "ihainimeseks" pidada, seega.... "mitteihainimesed" ei pruugiks temagagi kohtuda soovida?.... ajuhiiglased.
ahjaa, see ei olnud üleüldse armastusest, kui, siis servapidi füüsilisest

Pangu need mitteihainimesed ja esteedid käsi sydamele,et nemad on patust priid.
Kahjuks sellised esteedid usuvad ka ise,et nad on kõige-kõige,tegelikkus.......njah.

kas 20-30ndates suudetakse ettepoole vaadata - ei tea. ma ei oska isegi enda kohta seda öelda, kas ma olen võimeline selliseks hoolimiseks, miks kestaks terve (minu)elu.
kas te ise suudaksite nii pikalt olla koos?
kujutate te seda endale selgelt ette? ilma igasuguste filmilugude ja muude ilusate räägitud lugudeta igavesti elavast armastusest?

hoolimist suuta oma elu lõpuni ei olegi ehk nii palju muret tekitav küsimus, kui seda on oskus elu lõpuni sama inimesega koos olla, temaga samas kohas ja samas ajas elada.
kui kooselu (kooselatud aeg) hoolimisest lahutada, kas teise suhte leides oma eelmisest partnerist edasi hoolimine/hoolima jäämine on ka lõpuni hoolimine või lõpetab üks suhe samuti kellestki hoolimise?
koos elu lõpuni sõltub järelejäänud päevadest. see mõte võib veidi küüniline tunduda, aga paljud ei elagi enam väga vanaks ja lõpetavad elu siis, kui nad lõpetavad. hea, kui oma elugagi 80-ndateni välja jõutakse.

minu meelest oleneb suhete kestmine ja kvaliteet sellest, kuidas keegi enda jaoks tema elukäigus tekkivaid suhted vaatab - kas teadvustab, teab hoida ja annab teistele (uues suhtes) edasi seda andamit, mida ta eelmistest suhetest kaasa sai/saab; kas ta oskab iga suhte eest eraldi ja iga raske etapi eest tänulik olla.
kas keegi on tänanud eelmist elukaaslast selle eest? vist eriti ei tehta seda.
ning kust me seda ette teame, kas me vajame enda kasva(ta) miseks läbi elu ainult ühte erilist või mitut erilist suhet?
kas üks mitme asemel on hea või on kasvamiseks mitu parem?
ning siis on mul veel selline idee, et see kõige mõtlemine kuskile kaugele ette ilusasse tulevikku, selle pitsidesse panemine, elu paikapanek pulmadest (siis alles hakatakse elama) kuni surmani jne, on ju hea ja tore, aga ka samas traditsiooniks muudetuna kergelt ohtlik. eriti siis, kui sarnase supervaatega elusid sisaldavad ideed ebaküpsemate inimeste peades liiga head tunduma hakkavad. tagajärjeks võivad olla veelgi lühenevad suhted ja veel rohkem suhetes pettunuid.

Kui iha adminnid tahaksid kasutajate arvu ja sellega kaasnevalt ka sissetulekuid suurendada, siis peaksid nad kaotama ära niisama kiibitsemise võimaluse. Kui ikka kontot pole, siis ankeete ei näe ja pildid ei avane. Siis jääks kohe neid mitteihainimesi tunduvalt vähemaks.

Utha, suhted õpetavad, kasvame läbi katsumuste

Kui partner peegeldab meid, on see oht küll, et peegel võib moonutada.
Naine tunneb end mehe kõrval "kui vanajumala selja taga", mõtisklesin hommikupoolikul. Kui paljudel naistel on üldse õnn sellist meest elus kohata?
Viimasel ajal selle tänutundega väga enam ei lehvita. Kui lüüakse mõlemale põsele, pole enam kolmandat, mida ette keerata

Siinse teemaga seoses paKkisin mõned päevad tagasi oma postkastist vanad kirjad lahti. Sellised, mis pisut sassis peaga mehe poolt saadetud olid. Väga armas oli neid lugeda.
Armastus on julgus kirjutada-öelda tobedaid asju- ka siis kui oled juurteni kaalutlev ja ratsionaalne inimene

Mõtlen, et koosolemiseks peab eelkõige peab koosolemiseks soov olema.

seega tahe peab olema. aga kust tahe tuleb?

Julgus, Anonyym, on kahe otsaga asi. Mis ühe jaoks tobe ja piinlik, võib teise jaoks olla vahend naise ärarääkimiseks. Teadlikuks ärarääkimiseks.

Ja ma ei näe põhjust, miks näiteks 70-aastaselt alanud armastus kuidagi kehvem on kui 20-aastaselt alanud. Tõsi, ühed armunud jõuavad 50 aastat kauem koos elada, aga ega kvantiteet (aastate hulk) seepärast kvaliteedist parem ole.

Teadlikul ärarääkimisel kasutatakse pisut teist taktikat ja sõnastust

Need sebimiseksperdid on jube kavalad tegelased, Anonyym. Ma ise ei oska nii, aga see tõde on silma jäänud, et mis ühe jaoks täiesti tõrjuv, võib teise jaoks olla oi kui tõmbav! Ja selline sebimisekspert kuidagi tajub ära, mis kellele sobib.

Vahe on selles, et sebijad kirjutavad magusaid kirju enne kohtumist aga armunud mees peale korduvaid kohtumisi kui on naist juba tundma õppinud. Sebijad siis enam vaeva ei näe sest eesmärk on saavutatud

Jah, see armastus on ikka ilus asi! Viitsib peale kepi saamist veel ka kirjutada ...

ja õnneks mitte siinsel lehel vaid seal, kus kirjad ikka alles jäävad

Sa vihjasid praegu, et siin sebijaid ei ole?

On aga enamus huvitavamatest vestlustest käib ikka juba mujal- eriti veel peale nüüdset "uutmist"

Kuramus, vähe sellest, et ma siin kirju ei saa, aga mujal ei saa ka! Ja teistel käib äge suhtlus?

Üldse tundub, et need, kes kurdavad ihast naise leidmise võimatust, on ära kadunud viimasel ajal. Tundub, et olukord on paranenud seega ja armastajapaarikesi tekib rohkesti.

Ehk pead ise rohkem naistele tähelepanu osutama ja esimesena kirju saatma. Naised üldiselt pole erilised vestluse algatajad