Paavst astus tagasi. Sellega seoses üks väike teema.

Kristlikus kirikus on traditsiooniliselt välja toodud 7 surmapattu: ahnus (greed), viha (wrath), laiskus (sloth), kõrkus (pride), kadedus (envy), liiderlikkus (lust) ja aplus (gluttony). Mis kõige hullem on?

Suurim patt on ahnus. Ahnus tekitab aplust, kõrkust, liiderlikkust, kadedust, viha ja laiskust näha eelnevais kuues patus, pattu.

Soovitan lugeda: http://www.discogenius.com/ee/%C3%B5ppematerjalid/raamatukokkuv%C3%B5tted/762-jumalik-kom%C3%B6%C3%B6dia-kokkuv%C3%B5te

"Jumalik komöödia".

Ja see on tänane 100000 postitus selles foorumis.
Jipijee!

Vahet pole, patud on nad kõik.
Pärispatt on inimese eneseunustus.
7 surmapattu viivad selleni.
Päris patuni.

Ahnus on kõige kurja juur, selles on Aikonil õigus.
Aga kas keegi tänapäeval, anno 2013 võtab tõsiselt kirikut ja kõike sellega kaasnevat, sh jutte patust, põrgust jne?

Ma arvan, et maailmas on usklikke kordades rohkem kui mitteusklikke. Eesti olla kõige uskmatum maa, siin on mingid spiritualistlikud teemad pigem, aga isegi usu puudumisel on teatud põhimõtted ikka olemas ja vajalikud.
Ma ise olen ka agnostik.

Peaaegu kõik need patud võib kokku võtta ühisnimetajaga liialdus. Kadedus vast liialduse alla ei mahu (huvitav on see, et eestlastel on kadeduse kohta vaid üks sõna, samas anglosaksid teevad vahet tahtmatusel enda omandist loobuda (jealousy) ning kadedusel teisele kuuluva vara suhtes (envy)), ülejäänud kuus aga küll.

Liialdamine on seega halb? Isegi seksis?

vaesed õnnetud, arad inimesed

Vatikan kuulutas:naiste suurim patt on uhkus ,meestel lihahimu.

Igasugune liialdus on halb, olgu või seksis. (PS. paraku iha.ee seltskonda see ei ohusta, vähemasti seda osa mitte, kes foorumis )
Aga liialduse põhjustab ahnus või teadmatus või rumalus, ka aplus, viha,

minu meelest peaks mitte ainult paavst, vaid kogu see seltskond tagasi astuma . Harigu põldu või tehku midagi muud kasulikku.

K64, kanna oma hinge eest hoolt, Sinus kõneleb kõrkus

Liialdus võib esineda ka liialdatud mõõdukuses, kui juuksekarva lõhki ajama hakata.

Ega see, et need pühakirjas väljatoodud, ei tähenda, et uskumatute seas neid pahedeks ei peeta. Samuti on ju lood kümne käsuga, see on inimliku moraalikoodeksi alus.
Aga nendel pattudel on üks ühine tegur - ego.

mitte kõrkus, vaid terve talupojamõistus

Ihu ja hing on üks, jätad hinge hooleta, kärbub ihu

Ei... ihu on hinge tempel - jätad keha hooletusse, pole hingel kuskil läbutseda...

Tühi tempel, kui asi iseeneses, kõmiseb õõvastavalt

Eks siis usutakse üldsegi seda usu asja, kui see mingilgi määral, vähegi kuidagi kasulik on. Muidu ei huvitu sellest keegi.

Usk kui religioon on selles mõttes küll oma aja ära eland,et paljude inimeste teadvus on kõrgemale arengutasemele jõudnud. Religioon institutsioonina on ju inimese enese poolt loodud. Töötab kindla eesmärgi nimel,koondada enda ümber lojaalseid. Sama kehtib ka poliitika jm kohta. Seal kus on vastandumine algab ...

smsart algküssale vastaks,et kõige hullem on vahel milleski väga veendunud isik ja sõltuvused millestki,kellestki

Kust need usutegelased raha saavad? Keegi ikka peab neid üleval hoidma. Seega usutakse päris palju.

Vast ikka misjooni täitmine rohkem kui midagi muud aga kes suudaks nende rahvahulkadega kohtuda ümber maakera, enne ütleb süda üles.
Muidugi on usupärast sõdu maailmas kõige rohkem peetuid aga see selleks.

Ma ei arva, et religioon on oma aja ära elanud. Vastupidi pigem, kui 19.-20. sajandil tundus, et inimesed muutuvad üha ratsionaalsemaks, siis viimaste aastate jooksul olen hakanud vaatama, et usk kui selline eri vormides kipub läbi massimeedia ja massitarbimise olema mõjuvõimsam kui iial varem. Mis veel hullem - kui jumalausk surus massidele vähemalt mingi moraali peale ja kogukond oli ühtsem, siis praegune rahausk kipub tegema üksikuks ja õnnetuks.

Kui tahad, saada kellegi üle võimu siis tunne tema hirmusid.
Religioon on võim, mis põhineb surmahirmul, s.t. hirmul. mida põhjustab teadmatus. Religioon areneb koos inimesega. Mida teadlikumaks muutub inimene, seda paindlikumaks peab muutuma religioon.

Mõnes mõttes vaidlen vastu. Viimasel ajal väljaastumised panganduse, isikuvabaduste, väära poliitika jm suhtes näitab selgelt,et kõik pole manipuleeritavad. Raha kui vahend pole ju kurjast, kuid valedesse kätesse sattumisel võib küll pigem õnnetust kaasa tuua. Hea kui moraal ja eetika tulevad seestpoolt mitte väljastpoolt survestatuna.

jfjm - väga õige tähelepanek. Kui vabaned hirmudest, oledki vaba ja manipuleerimatu.

soovitan lugeda Icke
"Mina olen mina. Ma olen vaba!"

Ja vahelduseks võiks ka seda lugeda "Põrgupõhja uus vanapagan"
http://helja.pbworks.com/w/page/17624206/P%C3%B5rgup%C3%B5hja%20uus%20Vanapagan

Jah, kui poisil kasvavad sarved, siis on kaks võimalust, kas põrgu või naised Vähemalt Tammsaare arvas nii.

Nukitsamees läks ka Itile hästi peale

üks algselt usutegelane, kes hiljem sootuks muu filosoofia omaks võttis, ütles, et usk on rahvale oopium. ta ei eksinud. alati on ju hea teada, et ega sa ise oma tegudega ei olegi halb inimene, ikka keegi teine teeb su elu raskeks jne. alati on ju hea loota, et elan kui santlaager,aga vat kus peale surma alles hakkan "elama". jõudu enesepetjatele.
k64, ühinen Sinu arvamusega - XXI sajandil mingi pilvepiiril jalgukõlgutava vanamehe, olgu ta nimi siis Jahve,Jeesus, Jumal, Mohammad vms., poole kummardada ja temale ning temalt mingit halastust loota on... enesepettus.

Agnostikuna ma üleliia kristliku ja islami nüanssidesse ei ole süvenenud ega tea, kuidas täpselt usklikud Jumalat ette kujutavad, aga "mingi pilvepiiril jalgukõlgutava vanamehe, ..., poole kummardada" tundub kahtlane. Tõenäoliselt absoluutne enamus inimesi usub pigem Jumalasse kui mingisse kõrgemasse instantsi, millelt on loota halastust ja abi rasketel hetkedel, ilma et seda instantsi ilmtingimata personifitseerima peaks.

Põhimõtteliselt ei erine väga palju usust isakesse tsaari või demokraatia ja vabaturu toimimisse või vabamüürlaste vandenõusse või lotovõidu võimalusse. Me kõik lähtume oma elutegevuses väga palju millessegi uskumisest, ma ei tea ühtegi täiesti ratsionaalset inimest. Mõned ainult lähevad oma uskumises rohkem abstraktseks kui teised.

Iha.ee-s on olla suurim patt oma mõtete ja tegude ori , kui sa ei ole nii nagu teised tahavad ja soovivad , siis oled sa patune ja häbistatud .

Sõltub sellest, keda võtta kui iha.ee arvamust. Minugi pärast oldagu millised tahes, kui vaid teistele otseselt halba sellega ei tee. Halb on petmine, verbaalne tagakiusamine, jms.

Mis siis on...? 😎

Kõige suurem patt on enda upitamine teiste pattude najal - ma olen küll patune, aga teised on rohkem.
Samas kui kõik need patud on seotud teiste inimestega, siis kõige hullem on see, mida teed iseendale. Selleks et teistele meeldida, ei julge sa olla mina ise.

... on see kui isegi üht väikest pattu ei tee

Uhkus. Piibli järgi peaks see tähendama Jumala solvamist, sest inimene hakkab ennast pidama paremaks.

Minu meeles ahnus , see võib täitsa “pimestada” nii et näe midagi enda ümber

Huvitav, miks mu postitus maha võeti?

See oli sisutühi läbustamine.

suurim patt on, kui patta situd, hüva roa ära rikud

Suurim patt on kasutamata jätta misterj ja kellipsi välja veninud aanuseid seksualse rahulduse saamiseks

Sul ju lamba ants meeldib meeste aanust keppida.

Antsust ei tea ma midagi aga ma kepin ainult sinu aanust

Suurim patt on see kui libised lihtsalt läbi elu.

Suurim patt on kaevu sittuda

Suurimad patud on mõõdutundetud ahnused ja edevused, mentaalsete häirete normaliseerimine ("identifitseerimine" ning sotsiaalsed sundused selles osas (J. K. Rowlingi juhtum) ja vägivald (nii füüsiline kui psühholoogiline).
Interneti (googli) ning parteide religioosne tunnustamine läheb ka kuskile sinna, sest lõpuks suudetakse sellega kõvasti kahju teha.