Kunagi sattusin Märjamaa Konsumisse täiesti süütu plaaniga – ainult piima ja saia järele. Seal kohtasin koristajat. Tema lükkas moppi, mina ostukäru. Pilgud kohtusid vahekäigus nr 4. Paugust tekkis seletamatu keemia.
Mina ütlesin: "Vabandust, kas siit saab kohvi?"
Tema vastas: "Ei saa, ma just pesin põranda ära."
Ise mõtlesin - milline intelligentne olevus, peab lugu puhtusest! Seejärel kummardus ta moppi kuivaks väänama. Porised veepritsmed sillerdasid ta kortsulistel ja väljaveninud nahaga randmetel. Üks porinire siksakitas kelmikalt ta veenilaienditest pulbitseval pahkluul... aeg oleks justkui peatunud, kõik toimus justkui aegluubis peale seda kui aju on saanud tarkvarauuenduse. Oleksin justkui oma kehast väljunud ja näinud eemalt kuidas ta aeglaselt ämbri kohal end sirgu ajas ja samal hetkel pöördelt mulle selle sitase mopiga vastu nägu virutas - sain sel hetkel võimsa mentaalse orgasmi. Misjärel kõik taastus - olin tagasi oma kehas ja kuulsin koristaja kriiskavat häält: " Hakka liikuma kuradi pervert, ma ju ütlesin et põrand on märg!"
Pobisesin vastuseks vabanduse aga südames oli soe tänutunne - võimsaim orgasm Märjamaa Konsumis vahekäigus number 4
