Minu arvates võib lõpmatuseni jääda vaidlema küsimuse üle mis või kes on ilus. Mina ei näe välja nagu BSH ega Silvia Ilves, aga vaatamata sellele on mulle öeldud, et olen ilus, nii naiste kui meeste poolt. Pean ütlema, et olen halb komplimentide vastuvõtja ja see tegelikult paneb komplimendi tegija end nadisti tundma - justkui puuduks tal arusaamine ilust või sellest, mis talle meeldib ja mina panen tema öeldu kahtluse alla. Pean selle poolega endas veel töötama, aga see selleks.
Ilus või mitteilus - lõpuks on ikka see adumatu "miski", mis kaht inimest teineteise poole tõmbab. Neid detaile, mis mehe atraktiivseks teevad, on nii palju ja need ei taandu üldse ainult väliste parameetite peale. Minu puhul võib see olla silmavaade, mis mind saadab ning milles näen imetlust ja kirge või naeratus, mis mind nähes terve mehe näo särama lööb. See võib olla mingi väike tähelepanek ja kompliment, mis tõeliselt liigutab, sest ta on märganud midagi varjatut - ja mul on tundlad juba püsti. Või siis vestlus, kus tunnen, et oleme nii ühel lainel. Hea nali. Ühised huvid. Või siis ka vastupidi - milleski täiesti erinev olemine ja see kütkestab. Muidugi on ka välisel atraktiivsusel oma roll ja on aspekte, milles ma ei näe, et kompromisse teeksin, aga siiski - väline edumaa kahvatub ja ei määra midagi, kui seda adumatut miskit ei teki.
Mina olen olnud alati seda meelt, et mehe puhul algab atraktiivsus pikkusest, st minust pikem olemisest ja olen nüüdseks pidanud kaks korda möönma, et ma vaatan sellest täiesti mööda, kui mees mu muude "lisadega" ümber sõrme keerab.
Hiljuti Tallinn-Tartu liinil oli väga võluv bussijuht, kes välimuselt pigem mitte väga silmapaistev, aga! Milline teenindamiskultuur, naeratus, hoolitsetud välimus...ja leidsin end korraks lahutamas meelt mõttega, et kuidas oleks temaga armatseda. Üldse on praegu kuidagi tundlad pidevalt üleval ja erootiline laetus kõrgem tavalisest. Hiljuti oli artikkel, et päike ja D vit soodustavad seksuaalse laengu tekkimist. Vist ongi mõju käes
