Blacknwhite, püüan oma mõtet natuke selgemalt lahti kirjutada.
Autoriõiguse küsimus on põhjendatud siis, kui kahtlus toetub konkreetsetele faktidele. Pelgalt mulje, et pilt on „liiga hea“ või jätab professionaalse tunde, ei ole iseenesest tõend. Valgus, poos, kadreering või kehaehitus ei näita, kas pilt on kusagilt mujalt võetud või on inimese enda tehtud. Need on pigem esteetilised hinnangud, mitte objektiivsed kriteeriumid.
Arvestada tuleb ka iha.ee konteksti. Tegemist on täiskasvanutele mõeldud platvormiga, kus on täiesti tavaline, et amatöörid lavastavad oma pilte, kasutavad statiivi, ajapäästikut või lasevad teisel inimesel pildi teha. See ei tee pildist automaatselt „professionaalset“ ega viita sellele, et autor oleks keegi kolmas.
Kui tekib kahtlus autoriõiguste rikkumise osas, siis peaks see põhinema reaalsel võrdlusel – kas sama pilt on tuvastatavalt kuskil mujal üleval, kas on leitud konkreetne allikas või otsene kattuvus. Ilma selleta jääb kahtlus oletuslikuks.
Samuti ei vii arutelu edasi isiklikud viited stiilis „me ei tegele fotograafiaga esimest päeva“. Kogemus ei asenda tõendeid. Küsimus ei ole oskustes ega maitses, vaid selles, kas on olemas tegelik alus väita autoriõiguse rikkumist.
Kokkuvõttes: autoriõigusi tuleb loomulikult austada, kuid nende käsitlemine peaks olema põhjendatud ja tõenduspõhine, mitte lähtuma pelgalt visuaalsest muljest või subjektiivsest tundest.