Vaatasin esimese osa ära. Minu jaoks oli see täielik absurdikino, mis ajas korduvalt kõva häälega naerma. Kõige kõvemini naersin siis, kui Emmanuelle tegi Bee-le keelekat - Bee nägu oli suures pildis ja rahmeldas oma peaga nagu seestunud inimene, kes on hullusärki kinni seotud. Nii keeleka- kui ka seksikaadrid jätsid mulje, nagu näitlejatel puuduks vastav eluline kogemus ega ei osanud seetõttu oma rolli välja mängida.
Film lõi alguses naistest pildi, nagu oleksid kõik naised kiimas lesbid. Lõpp läks inetuks kätte – vanamees kohtles Emmanuelle’i nii lugupidamatult, et ühegi naise psüühika ei peaks sellisele asjale vastu ja hakkaks mehi vihkama. Autoril ei paistnud kuskilt otsast välja empaatiavõimet ja psühholoogiaalaseid algteadmisi. Armastuse mõiste oli võõras ning sugutungi peetigi armastuseks.
Film oli algusest lõpuni jaburdusi täis:
1) Noor kohalik neiu läks Emmanuelle’ile külla ja kukkus lambist masturbeerima.
2) Lennukis pani mees Emmanuelle’ile pilgu peale ja lendas lõpuks sõnakestki ütlemata lihtsalt peale ja kukkus toorelt rautama. Ei mingit viisakust - oleks siis kummardanudki nagu enne tantsule võtmist tehakse või küsinud, kas tohib sisse pista, aga lihtsalt tuli, nägi ja võitis. Emmanuelle ei pannud pahaks, kui mõne aja pärast tuli teinegi mees, kes midagi ei öelnud, aga oli nii palju viisakam, et ei rautanud teda kaasreisijate ees, vaid tassis ta privaatsemasse kohta - peldikusse.
3) Ma ei mõistnud, miks Emmanuelle nii diplomaatiliselt läks sebima naist (Bee), kes talle meeldis, kui normaalses elus paneb pilkudemäng asja paika, mida märgates oleks teineteist kõnetanud ja vaikselt nurga taha ära kadunud. Saan aru, et film on film, aga mängufilm võiks olla ikkagi eluliselt usutav.
4) Strippar tegi etteaste, kus pahvis tupega suitsu. Kaader oli huvitav, aga täiesti lambiselt filmi sisse põimimine tegi asja kummaliseks ja jaburaks.
Tuleb tunnistada, et selle filmi vaatamine nõudis kannatlikkust ja ma pidin ennast sundima seda lõpuni vaatama, et kultuurse inimesena end filmiklassikaga kursis hoida. Minu jaoks tundus täiesti mõttetu aja raiskamine.
Kindlasti leiab sellest filmist ka midagi positiivset ja harivat - tänapäeva mehed, kes on harjunud siledaid tusse nägema, ei pruugigi enam teada, milline näeb naturaalne naine välja - see film avab neile selle võimaluse ja siis mõistavad, miks naiste alumist kehaosa tutiks nimetatakse.
