Nõustun Ussiga ses osas, mis puudutab seda, et manipulatsiooni eest ei ole keegi päriselt kaitstud, ent reaalelus sündinud juhtumeid ei saa päris üks-ühele Ihaga võrrelda. Paljudel juhtudel käivad petised ise kannatanu juures sularahal järel ning nende ohvrid on aetud segadusse, nad on ärevil ning hirmul ja igasugune loogiline mõtlemine on end minetanud. Juhtusin hiljaaegu kuulama Vikerraadiot, kus üks politseiametnik kirjeldas mõningaid petujuhtumeid. Üks nendest oli järgmine:
Vanema naisterahvaga võttis telefonitsi ühendust isik, kes tutvustas end politseinikuna ning teatas, et naise tütar olevat sattunud liiklusõnnetusse ning koheselt on tarvis sularaha, et see tütrele viia. Millised need asjaolud ja detailid, milleks raha vajati, ma kahjuks ei mäleta, kuid nn. "politseinik" ilmus oma ohvri ukse taha ning sai nõutud sularaha kätte. Alles hiljem meenus pettasaanule, et tal polegi tütart! See on suurepärane näide sellest, et kriitilise mõtlemise kadumisel võtab segadus ja peataolek võimust, aga et ühtki mõistusekillukest pähe ei jää, on juba üsna ekstreemne juhus.
Siin saidil petmine ja pettasaamine on tunduvalt teistsugused. Kiimaseid mehikesi ei hirmutata ega sunnita millekski. Nende probleem on see, et ülemine pea on mõtlemisvõime kaotanud, kuna kogu veri on voolanud alumisse peasse. Ette- ja tahamakseid tehakse igast asendist ning nagu härra J on korduvalt maininud, siis foorumisse jõutakse alles siis, kui till on nagu nuudel pikaks venitatud. Hoiatusi ei oska keegi lugeda, küll aga nendesse tarmukalt postitada. Mehed, keda petetakse, on keskmiselt kolmekümnendates eluaastates, ehk just sellises eas, kes on interneti ja selles peituvate ohtudega kursis juba lapsepõlvest saadik ning petuskeemid ei tohiks neile midagi uut olla. Saan aru, et vahel võime me kõik valvsuse kaotada ja vigu teha, ent idiootsuse tipp on see, kui lolli järjekindlusega astutakse ikka ja jälle sama reha otsa. Petis võib olla uus, ent skeemid on valdavalt samad ning noor mõtlemis- ja õppimisvõimeline mees võiks osata oma varasemaid vigu mäletada ja nendest pisutki midagi õppida.
Ma ei soovi parastada, ent kui lugeda ühtede ja samade mehikeste hoiatusi päevast-päeva, siis saan vaid öelda, et kaasa ma nendele igatahes ei tunne.
