Nojah, mind lihtsalt kergelt häirib see, kuidas eesti mehed end vaeseks mõtlevad. Me kuulume maailma 10% rikkaimate inimeste hulka siin Eestis. Hinnad on kõrged ja kommud suured tõesti, aga pohh sellest. Saame rikkamaks.

Kui rikas sa siis oled? Kuidas saab üldse võrrelda end võrreldamatuga, nagu mingid india kõige madalamas kastis elavate inimestega kes mitte kunagi oma staatusest midagi rohkem ei saavuta, aga ometi on ka neil kuldsõrmused sõrmes, kullast kõrvarõngad ja käevõrud.

Eesti nüüd küll 10% rikkamate hulka ei kuulu juba meie kliimat arvestades. EL maksab meile ju suuri toetuseid, ilma nendeta oleks elu juba päris vile arvestades kui kõrgeks on meie maksud tõstetud. Eesti ei saa kunagi rikkamaks, sest kui käibemaks on 24% siis veab see riigisektori palgatõusu, see omakorda erasektori palgatõusu ja see omakorda teeb kõik tooted ja teenused kalliks ja seda on hästi raske eksportida. Eestist on saamas Iirimaa ja Iirimaa on euroopa üks vaesemaid riike, kuigi toimetulekutoetus meie 220 euro asemel on üle tuhande euro kuus. Aga nad ei suuda midagi eksportida, sest kõik on kallis. Millal keegi ostsis viimati iirimaal toodetud toote? Eestil ei ole majanduslikku tulevikku.

24% käibemaksu juures on mõistlik kulutada raha reisimisele, saab rohkem kui eestis. Osta kõik EL kus käibemaks on madalam. mida vähem eestis tarbid, seda rohkem hoiad kokku ja saad investeerida. See viib kohaliku majanduse pankrotti, kui keegi ei tarbi, siis kõik kaob ja koos sellega oskusteave. Lumepalli efekt kõige pankrotistumisele. Mis mõte on eestis kulutada raha kui veerand annad riigile ja siis riik paneb sellest pool lihtsalt relvatehingutega oma tasku.

Sa paned kõik segiläbi ühte patta ja kuumutad emotsiooni üles. See garanteerib eksiarvamused.
Esiteks, jõukus väljendub tarbimissuutlikkuses. Eestlased suudavad tarbida rohkem kui 90% inimestest maailmas. See on fakt.
Teiseks, meie käibemaks on tõesti pisut kõrge, aga ei midagi ülimalt ebatavalist. Viimased 5-6 aastat on majanduskasv kidur olnud, aga seda suuresti tänu Ukraina sõjale ning meie peamiste kaubanduspartnerite (Soome, Rootsi) kehvale majandusele. Õigupoolest neil põhjustel üldse makse tõstetigi.

Vaene oled siis, kui pangad sulle enam laenu ei taha anda.

Oled sa ettevõtja? Kõik ettevõtjad ägavad selle 24% käibemaksu pärast. Ettevõtlus ongi majandus ja õnn.
Tehisaru vastuseid pole vaja postitada kui ise teemat ei valda, lihtsalt ütlegi nii, et majandusest midagi ei tea.

Pangad ei anna laenu, iseseisev inimene saab pangalaenuta hakkama - ära ole sotsialist.

Käibemaksu tõsteti suure riigivõla pärast, aga ometi tõstjad võtsid laenu ainult juurde. Osaliselt tõsteti käibemaksu ka eesti kaitsetarbe pärast, aga nüüd tuleb välja milline bardakk see on. Aga eesti riigivõlg kasvab, sest igal aastal võetakse laenu juurde. 24% käibemaksust ammu enam ei piisa, sest riigiametnike palgatõus vajab raha, riigivõlad intressi, käibemaks tõuseb tõenäoliselt veelgi. Ungaris on käibemaks 27%, ungari vist rikas riik ei ole. Mida kõrgemad maksud, seda suuremad laenud ja seda vaesem riik ja tulevik. Pool riigisektorist ootab palgatõusu, nende kulude kattes tuleb veelgi makse tõsta, aga erasektor pakib asju, tarbija hoiab raha pangakontol, ei tule turumajandust enam välja. Eestlane pole kunagi paremini elanud kui täna väidavad kommunistid. Kommunistid elasid hästi ka vene ajal.

Kuule, käibemaks oli 18% ja nüüd on 24%. Ehk siis 1 euro maksnud toode läks 6 senti kallimaks. Poodides tegelikult läks kallimaks kaks korda, sageli maksab varasem 1-eurone asi 2 eurot ning 10-eurone asi 15 eurot, aga see pole käibemaksu süü. See on kallinenud tööjõud, elekter, kinnisvara, teenused jne.

Koroona-aastal 2020 ei saanud inimesed väga kulutada ning raha hakkas arvetele kogunema. Kui 2021 kõik Kallase valitsuse poolt lahti tehti, siis läks see kogunenud rahamass tarbimisse ning hakkas hindasid kõrgeks ajama. See oli teatud mõttes paratamatu, küll aga suutis Isamaa teha selle kõrvale massiivse käki, lubades II pensionisambast raha välja võtta ja ära kulutada. Ehk siis saatis turule veel 1,3 miljardit. Tulemuseks oli tohutu inflatsioon, millele küttis juurde 2022 alanud Ukraina sõda.
Ja niimoodi meil 2021-2022 hinnad kõrgeks aeti. 2021 oli selle rahauputuse toel majanduskasv 8,6% ja seetõttu järgmistel aastatel oli majanduslangus koos elu kallinemisega.

See kõrgemate riigiametnike indekseeritud palgatõus on ka ebaõiglane muidugi, aga seda tõusu saavad vaid mõnisada inimest ja nemad ei ole majanduskasvu piduriks.
Kui oled kitsalt siseturule tootev või teenust pakkuv väikeettevõtja, siis on raske muidugi, eriti kui su turg Harjumaad ei hõlma. Aga keskmise eestlase elu on ikkagi suhteliselt hea. Vaata, kuidas isegi teismelised jõuavad oma maniküüride ja ripsmepikenduste eest maksta, igal teine nooruk jaksab auto osta ning snäkkide ja karastusjookide tarbimine on massiivne. Pole siin vaesusest lõhnagi veel.

Käibemaks oli ikka 20%. 18 > 20% peale tõsteti Ansipi soovil 2008 majanduskriisi ajal, see pidi olema ajutine, aga siis jäigi ja õnnetul kombel lepiti. Edasi Eesti majandus pahises suuresti eurotoetuste peal, EL andis eestile igal aastal palju miljardeid niisama raha. Aga lõpuks sai see raha otsa, sest EL kingib seda raha üha vähem.

Aga kõrged tarbimismaksud jällegi viivad tarbijad, see omakorda ettevõtluse, sest kui keegi ei tarbi, kuidas siis toodad midagi? 24% käibemaks on veel hullem, sest nüüd juba põhimõtteliselt Eestist ei soovi osta suuremaid ja kallimaid asju, sest käibemaks on siis eriti suur.

Isamaad ei ole sul mõtet süüdistada, sest pensionifondide kohustuslikuks tegemine noortele on põhiõiguse rikkumine. Sind sunnitakse sambasse maksma ja sa ei saa loobuda, see ei ole demokraatlik riik. Oli suur viga teha sambad kohustuslikuks, samas vabastati inimesed kes olid juba teatud vanuses, nemad võisid liituda ja ka mitte liituda. Aga kuna koroonaaegne majanduskriis oli nii valus, eestis pandi väga palju just toitlustusega seotud ettevõtteid kinni, siis inimesed võtsidki võimalusel raha välja. Suurem osa rahast läks võlgade maksmiseks, ehk siis nagunii riigist välja. Kohalikus poes ei kulutatud midagi.

Hinnad on meil kõrgeks muidugi kaubandus ajanud, miks mitte küsida kui võimalus on, aga käibemaks on selle suur põhjendus. 24% käibemaks ei too eestile enam majandust. Kunagi tuleb ikka poliitiline jõud mis vähendab käibemaksu.

Eestlase elu ei ole hea. Kui meie põhjamaade pensionäridest mõni üksik käib tööl, siis meil paljud ja võttes sellega ära noortelt töö. Muidugi noored ei tahagi eestis enam tööle minna, paljud töökohad on miinimumpalgaga ja palk ei tõuse mitte kunagi. Tööaeg on nagu metsikus läänes, noored ei pea vastu. Seepärast eesti kaubanduses töötavadki suuresti pensionärid.

Sinu jutt maniküürist ja ripsmepikendustest on ka veider, sest need geelküüned Temus maksavad 5 eurot 100 tükki, kleebi pool elu endale neid peale. Need silmakarvakesed samapalju. Vii end hindadega kurssi. Noortel on lihtsalt vanemad kes elavad vanast rasvast, aga vanemad lähevad, on noored puhta paljad.

Jah, õige, käibemaksu tõsteti juba varem korra. Aga see ei oma erilist tähtsust, sest tavaliste poekaupade puhul on käibemaksutõusu osakaal olnud üldises tõusus väike. Meie hinnad lendasid ikkagi lakke muude asjaolude tõttu, nagu ma enne nimetasin.

Pensioni jaoks maksame me kohustuslikus korras sotsiaalmaksu ning seda veel nii, et kui enne pensioniiga ära sureme, siis ei saa sellest ise midagi. Mismoodi see kohustuslik teine sammas järsku rohkem põhiõiguse rikkumine oli?
Tagajärge inflatsiooni näol me nägime. Mingi osa sellest rahast läks võlgade katteks, mingi osa jäi kontodele seisma, aga ikka päris suur osa jõudis tarbimisse. Elektroonika, autode ja osalt ka kinnisvara ostmine kasvas tollal järsult. Eriti valus oli, nagu ma kirjutasin, see asjaolu, et niikuinii tabas meid koroonaaja järgselt ja Ukraina sõja algusega seoses kõva inflatsioon.

Ma ei tea, kus Sa elad, aga Tallinnas ja Harjumaal püüavad noored tööle minna küll, samuti käivad aktiivselt maniküüris. Eks naised võivad seda siin rohkem täpsustada, aga enamus naisi Harjumaal küll mingite Temu toodetega ringi ei käi minu arvates.

Jälle vale väide, sest tavakaupade käibemaks mõjutab abs kõiki. Kuna eestis ei ole luksuskaupade käibemaksu nagu on arenenud lääne-euroopas, siis ferrarit on odavam osta kui päts saia. Meie hinnad lendasid lakke just käibemaksutõusu pärast. Nad hakkasid juba siis lendama kui käibemaksutõusust alles räägiti ja parafraseerides Jürgen Ligi - Maksudega ei mängita. Aga ometi mängitakse. Ei ole eestis teist parteid mis oleks nii palju makse tõstnud kui reformierakond, ometi ei ole reformierakond suutnud eestit majandada jõukusse. Mis siis on häda? Süüdi võib olla Isamaa, Ekre, Keskerakond, 7 talvist hetke...

Majandus on siiski pekkis ja reformierakonna juhtimisel, lisaks veel väga rasked süüdistused kaitsevaldkonnas.

Teine sammas oli põhiseaduse vastane kuna osad said loobuda, aga teistele oli see kohustuslik. Kui sa üldse adapteerud õigluses, siis saad ju aru. Meie pensionisüsteem on pärit NSVList ja meie riik otsustas seda jätkata 92 aastal.

Ühesõnaga sa väidad nagu tarbimine on ikaldus, kuigi see on ju ettevõtlus? Kui inimesed hoiaks kokku, siis elaksime hästi? Aga siis oleks töökoht ainult riigisektoris, sest teistel tööd ei oleks, sest keegi ei tarbi. Kui erasektor ei maksaks arveid, ei oleks ka riigisektorit.

See maniküüri jutt on nii tühine, kaks tilka küünelakki ja geel ja siis noored raiskavad raha? Jeerum jeerum.

Mis puutub veel pensionisambasse, siis enne vabakslaskmist tootsid nad kõik kahjumit. Inimesed maksid, aga tootlus oli negatiivne. Lasti sambad vabaks, kohe hakkas asi arenema, tegelikult need kes samba alles hoidsid, hoopis võitsid. Sul ei ole majanduses suurt teadmisi, äkki tunnistad ja jätad poliitilise vahu kõrvale?

Igasuguste fondide ülesanne on säilitada raha, ehk siis nn fondihaldurid keerutavad seda ilma saadud raha, teenivad kasumit, mis välja kanditakse ja siis aruandluses näitavad, et näe rahad on alles ja isegi kasumit teeninud. Ehk plussis oleme ju ja ülesanne täidetud.
Miks majanduses halvasti läheb see selleks et majandust juhivad mitte majandusinimesed vaid poliitukud. Majandusinimestel oleks eesmärk majandust tõsta, poliitikutel saada valituks. Aegajalt jõuad arusaamisele, et riiki juhivad vaimselt haiged inimesed.

Üht-teist ma siiski tean ja mu enda teise sambasse kogutud rahaga võiks Tallinnas väikese korteri osta. Sa praegu loobid emotsiooni pealt lolle avaldusi, Pahnakutt.

Käibemaks mõjutab, aga ma kordan veelkord, et inflatsioon algas enne käibemaksu tõstmist ja sellest sõltumata. 22% tuli 1. jaanuarist 2024 ja 24% tuli 1. juulist 2025. Inflatsioon oli aga üksnes 2022. aastal 19,4%.
Need on numbrilised faktid.

Mis selles teises pensionisambas põhiseadusvastast oli? Põhiseadus ei nõua kõigi vanusegruppide ühtmoodi kohtlemist pensioniarvestuses. See ei olekski võimalik, näiteks ka pensioniea puhul, mida meil järjest tõstetakse. Üleminekud teistele ja jätkusuutlikele süsteemidele on tavapärased.

Ma väidan, et erasektoris teenib täna päris hästi, kui midagi teha oskad ja viitsid. Ja pole kuulnud edukaid inimesi virisemas, kuidas ots-otsaga kokku ei tule.
Tõsi küll, Reformierakonna majanduspoliitika on ideaalsest kaugel ning nende jäik vastuseis kõikidele reformidele on Eestit kahjustanud. Aga Eesti vaene seetõttu küll veel ei ole.

Ma tean mitut naist, kes iga kuu ilusalongides paar-kolmsada eurot kulutavad.

Kuidas sa siis teise samba pealt ostaks korteri, Antslasse ehk kui keskmine summa oli 7000 eurot kui välja võtma hakati. Ettevõtlusega teenib palju rohkem kui teise sambasse panustamisega. Olga, sa ei ole elus olnud ettevõtja, riigiametnik ei suuda olukorda mõista.

Miks korrata? Kui teisest pensionisabast lahkuda ei saanud oli see põhiseaduse vastane, sama on ka leedus ja poolas. Kõik teised on ka muutnud seadust.
Sa ei ole ettevõtja erasektoris ja sa ei tea kui kerge on midagi teenida. tee OÜ ja teeni, tõesta....

Suur osa hädas on ka inimeste mentaliteedis, kui näiteks sambast saadud rahaga ei osatud midagi tegelikult mõistlikku peale hakata. Harjumused muutusid ja kui "sambaraha" otsas tuli hakata palka nõudma. Aga muutused tekkisid süsteemselt ja ikka on paljudel vaese tunne.

Aga mina tänan Tartut. Südame põhjast. Eilse uskumatu, hinge toitva maagia eest.

Tahaks ka seda maagiat kogeda.

Meesterahva uurimisele ja armastamisele pühendatud elu...

Kunagi välismaa kolledžis tervist õppides küsisin õppejõult: "Kas ei saaks seda erakordset vaatepunkti, mida pole varem olnud, kuidagi ülla eesmärgi nimel ära kasutada, mingi uurimustöö formaadi sellele leida, või midagi?" Nad ei osanud seda mingisse olemasolevasse lahtrisse sobitada.
Nii siis muudkui avastangi siin omaette. Iseenda rõõmuks.

Tänasida mõtteteri:
"Oota, kui mehed on ju NIII õrnad... ja NIII tundlikud... Ja nad on olnud seda juba... no ma ei tea, mingi 40 000 aastat peale neanderthaallasi? ja alles NÜÜD, viimaseil aastail, seda esimest korda üldse "avastame" ja sõnades välja ütleme?
Siis, kas mehed on siiamaani, kõndinud kõik see aeg – valdavas enamuses kõndimas tänapäevalgi – läbi elu, teeseldes, et nad ei tea seda saladust teiste meeste kohta, et nood samuti väga õrnad ja tundlikud on? Või arvates, et ainult mina ise olen salaja sisemuses õrn ja tundlik? Või seda ise endalegi tunnistada oskamata...

See aeg kui naised koopas tule ümber istusid, jahtisid mehed väljas loomi. Füüsiline tegevus, looma hukkamine see nõuab teatavat vaimset tugevust. Eks mehed võivad õrnad olla, aga emotsionaalsest ja füüsilisest tasandist vaadatuna on naised õrnemad. Nafta puurtornidel töötavad siiamaani mehed, see on raske töö, meil saekaatrites on ka enamus mehed, tööga tuleb lihtsalt hakkama saada. Mees võib tunnistada, et ta on õrn, aga töö vajab tegemist. Emotsionaalselt on vaja endaga hakkama saada.

Selleks, et betooni valada on ka vaja kindlat mentaliteeti.

Mehed ongi õrnad kui neile halvasti öeldakse või siis reetlikult käitutakse.

Ütleks, et see oleneb ikka inimesest, kes saab üle, kes jääb rusikat taskus edasikandma.

Misasi see on, mis paneb põhjamaise mehe peale seanssi avali südamega mulle pikka tänusõnumit saatma?
See ülendatud, isegi püha tunne, mida mõlemad tunnevad, peale seanssi mil mehel on olnud piisavalt julgust, et oma teemadest lahti lasta ning minuga koos kõrgele lendama tulla.
Ikka ja jälle saan tõdeda: "See ülendatud tunne, mis praegu on... see tundub ju püham kui... näiteks kirikus olles?"
..."No aga kirik ongi ju alles viimase aja nähtus..." ütles tema eile, peale pisukest mõtlemist, seepeale.
"Sa oled kui armastuse kehastus... sätid siin maailma energiat paremaks..." mõtiskles sel nädalal üks teadlane.
"Ma loodan, et inimesed kohtlevad sind sama hästi kui sina neid," ütles eriüksuslasest "ninja".
"Oh, ära muretse. Ma olen ka omamoodi ninja siin. Kogu see mäng on suurem sellest, kuidas keegi mind kohelda võtab."
Suurem kui sündsuse piirid. Tegelikult ka suurem kui elu ja surm. Kokkuvõttes on ju kogu Mängu nimi - vibratsioon. Ja ISEENDA vaibi tõstmine - on tänuväärseim töö, mida keegi meist Suure Pildi heaks teha saab. Sest sellelt baasilt tuleb kogu meie ülejäänud panus – misiganes elualal keegi meist tegutseb.
Nii et, hõllandumine - vaheldumisi väljakutsetega - jätkub..

Eks inimesed vahest heldivad, pärast tunnevad suurt piinlikust.