Ehk siis kõik on nõus sellega, et defineerida alfaisast kui tunnustatud liidrit. Inimest, keda teised võtavad eeskujuna ja algatajana, kes ei pea ennast tõestama, vaid ongi juht. Seega alfaisane on aktiivne, ettevõtlik, suhtlusvalmis ja tugev isiksus.
Monogaamia osas jään ma mõnega siin eriarvamusele. Minu jaoks on monogaamia ikkagi see, kui pühendutakse seksuaalselt ainult ühele inimesele, sealhulgas siis ei flirdita ega isegi mõelda teistest. See, et puudub otsene reaalne seks, ei tee inimesest monogaami, sest paljud inimesed suudavad end vajadusel üsna hästi talitseda.
Ma lähtun arusaamast, et võimaluse puudumine ei saa muuta olemasolevat tahet olematuks. Tahe ja selle teostamise võimalus on erinevad asjad. Näiteks väga karmilt homoseksualismi eest karistavas ühiskonnas võib homo kogu elu jooksul vältida igasugust reaalset sugulist vahekorda enda soost inimesega, aga ega see teda veel heteroks tee.
Kuivõrd enamus inimesi selle mu definitsiooni kohaselt ei ole monogaamid ja tahavadki paljusid naisi, siis alfaisane ei ole neist erinev. Küll on erinev see, et alfaisasel on suurem võimalus neid teisi naisi ka kätte saada ja suurem võimalus karismaatilise eeskujuna panna ühiskond seda kättesaamist aktsepteerima.