Mis tagab (idee järgi) püsiva kooselu?
Kas kooselu üheks peamiseks eelduseks võiks olla nõ. teineteise väljakannatamine. Ma ei mõtle nüüd mingeid vägivaldsusi jms, aga kuna inimesed on erinevad, siis tekib vast ikka küsimusi ja situatsioone, kus tuleb teise poolega arvestada ja seda just tema kui komplekse isikuga, kellel on omad head-vead.
Kui palju ja milliseid "kannatusi" peaksite normaalseks, et kooselu toimiks siiski.
Või kas üldse kannatused või raskemini talutavad momendid on siiski välistavaks faktoriks?

Küsimus on abstraktsevõitu, aga hea, kui nii mehed kui naised avaldaksid oma arvamuse.

pysiwa kooselu tagawad ,teise poolega arwestamine ,teise inimese eest hoolitsemine, m6istmine ,riidudes jarele andmine kui m6lemal inimesel on kindlustunne oma partneri k6rwal,siis peax kooselu toimima

Yx sõber ütles, et kooselu on nagu kahe inimese saag, mõlemad peavad kogu aeg tõmbama ja tõukama. Meil on kahjuks palju egokeskseid (näit. üksiku lapsena kasvanuid või vanemate poolt üles kihutatud teistega võistlema ja teistest ette trügima) inimesi, kelle lähedussuhted kipuvad olema väga nurgelised. Samuti on probleeme neil, kellele loodus andnud kauni keha ja näolapi. Arvan, et kindlustunne polegi asi mida eraldi otsida.Selle tekitab ikka üldine isiku olek, kui arvestav ta on teiste suhtes. Me kipume liialt ruttu hakkama teise omanikuks ja kipume unustama, et soov olla teise oma peab olema partneri enda seest tulev, mitte nii,et vot see on minu naine ja ta peab istuma minu kõrval jne. Armastage maailma oma südames, mitte oma südant maailmas.

Koosellu on algselt juba konflikt sisse kodeeritud. "Ei ole inimest, ei ole probleemi" , nagu ütles üks kuulus "Reisikorraldaja Jossif".
Kaugelearenenud omamishimu, mida erineb ilmselt sagedamini õrnema soo esindajatel, võib põhjustada küll seda väljakannatamise tunnet.. Ravile se muide eriti ei allu. Hetkelist leevendust võib tuua mõningane tähelepanu osutamine OMA naisele
Nagu vabalangusesse sattunud kinnisvaraturg, hindame ka meie aegajalt ümber oma vaateid elule, mida ei saa me teha aga teise inimese eest. Vabadus valida hea ja kurja vahel on ainus, mis lahutab meid loomariigist. Ära tee teisele seda, mida sa ei taha, et sulle tehakse. Nii lihtne se ongi. Ela oma elu, armasta inimesi enda ümber niipalju, kui nad seda lasevad.

netboy miks sa üldse sellise küsimuse esitasid ?????? kas sa hakkad kellegiga kokku elama we ??????

Targad inimesed räägivad,et on vaja energeetillist sobivust

oh, see nii lihtne...kui on armastus, siis oledki hea ja täiuslik ja kui see puudub, siis otsid vigu, kui ei ole julgust oma tunnetepuudust väljendada - lihtsam kõik teise süüks veeretada...
armastus ei küsi vanust, ega otsi puudusi - see lihtsalt kas on või siis ei ole - KEEMIA
ah, mida mina tean.....

Püsiv kooselu on võimalik vaid siis,kui kooselamine kooselajaid ei sega.

Püsiv kooselu paseerub usaldusel ja piisaval vabadusel. Kui pole usaldust pole kooselu, nii lihtne see ongi. Usaldust aga ei saa olla kui partnerid omavahel ei suhtle piisavalt. Rõõmud ja mured neid tuleb jagada. Tegelikult alusta kust otsast tahad, kõik mis puudutab 2 inimese omavahelist suhtlust, on omavahel seotud. Ei usu, et päris ideaalset kooselu on olemas, aga kes teab, ehk siiski kellegil siin ilmas veab

Tähtis on,et elatakse koos,sest nii tahetakse,mitte et nii peab.Kas ikka on õige elada koos vaid laste pärast?Kuidas mõjuvad tülitsevad vanemad lastele?Lapsi saab armastada ja kasvatada ka lahus elades.Ja siis ei kulu energia omavahelisele tülile või selle varjamisele.

a: miski siin ilmas pole püsiv. kõik mis algab - see ka lõpeb. ja pole põhimõttelist vahet, kuidas see lõpeb. kooselu alustades peab seda teadma ja selleks valmis olema.

b: a pikaajalise kooselu tagab ennekõike mõtlemine - teadmine, et vigadeta-puudusteta inimest ei ole olemas. Ja siis kannatlikus ja tahe need partneri puudused välja kannatada.
Kõik partneri head kyljed on nagunii mõnusad ja neid saad nautida ka sellele ekstra mõtlemata

Kuule ega ikka ei tasu kooselu alustades kohe hakata lõppu planeerima

pole mõtetki planeerida. see lõpp tuleb planeerimata ka. tuleb selle teadmisega nautida seda aega, mis on enne lõppu.

Kooselu kooseluks,aga abielu on küll mõtet vaid siis planeerida,kui on tahtmine surmani vastupidada

mis surm pole siis yks võimalik lõpuvarint?

Ainuke loogiline lõpp.Kui kaalud teisi varjante,siis ei tasu mitte alustadagi

a sisulist vahet ju pole...igal juhul oled sest partnerist ilma...

no ma alustaks sellest, et mis on kaua koos elu... kas 10 aastat on kaua?? või on juba 5 aastat kaua... või algab see kaua 20-st`??

aga mis oma lühikese elujooksul selgeks olen saanud...

armastusest ei piisa üksi, et kooselu oleks pikk ja kestev, see on kindel

aga kestab ta siis kui on usaldus, kooselu ei tähenda vabaduse puudumist, on tahe minna ja rajada midagi koos, hetke pahamele emotsiooni pole vaja väljapaisata, enne ütlemist mõelda, et kas peale viha on see mõte ja tunne sama, mis viha hetkel ( enesekontrolli on temprametsel inimesel üliraske õppida ) lendulastud sõnad aga võivad olla vägagi laastavad ja kauaks ajaks meeldejäävad. KINDLASTI peab olema klapp ja sobivus voodis... kui on ikka suuur armastus, aga voodi elu üli vilets, no ega siis suhe ikka ei seisa . kindlasti peab heas suhtes ka suhtlema, mida üks või teine tahab, soovidega tuleb ka arvestada, ja kindlasti ei tohi kaaslased saada üksteisele iseenesest mõistetavaks... tihtilgu naised on meestele iseenesestmõistetavad asjad kodus, koristavad, teevad süüa, kanseldavad lapsi ja õhtul seksutavad kah .... ikka peab olema elus seda sädet ja särtsu, et ei tekiks rutiin, mis tapab ja hävitab kõik, vahel ikka tuleb midagi korraldada. tuleb tahta ja osata leida ja hoida säded, mis tekib inimeste vahel ja muidugi on olemas ka see keemia... kuid keemiat ja sädemeid on ka muidu inimeste vahel aga siis tuleb mängu see miski ja tahe olla koos...
meie leidsime suhte uuendamiseks mooduse siin... "jäin vahele" siin oma kontoga ja hakkasime üksteisele kirjutama ja flirtima, kutsusime ka kohtingule üksteist... nüüd nädalavahetusel lähmegi romantilisele kohtingule Eesti pisikesele saarele

Tere. Pakuks enda kogemust , mis kestis noore naisega küllalt kaua . Olen iseseisev inimene ja harjunud oma probleemid ise lahendama .Kuna olen firmaomanik , siis probleeme jagus . Minu naisel oli hea vaist ja ta sai aru ,et midagi viltu . Mina jälle vaikisin .Tekkisid pinged. Kommunikatsiooni probleem . Ühel õhtul ostsin roosid , asti Å¡ampuse ,küünlavalgus ,vaikne muusika ja rääkisime suud puhtaks . Pinge kadus ja tunded tulid tagasi . Voodi lõpetas ka viimase pilve . Proovige ja Teie õnn kestab edasi !

oh jah -lausa ohkama paneb.Olen ka elanud koos ja ise nad välja visanud-leidsin et pole see õige.Nüüd olen kimbus-olemas abikaasa lausa ja suhted jumalasta sassis.Sain alles nüüd aru ,et selleks ,et meie kooselu toimiks pean ma teda usaldama ,pean laskma ennast armastada ja mitte vastu puksima ja ka mitte kontrollima kogu meie olukorda.Ma peaks ja tema ka suud puhtaks rääkima kuna viimased tülid tulidki sellest ,et tema ei julgend rääkida ja mina ei tahtnud probleeme näha .Me olime nagu võõrad kes magasid koos ja kasvatasid last.Nüüd oleme eraldi olles oma tunnetes vist selgusele saanud ja ka üritame uuesti kui ta tagasi tuleb ja kindel plaan on algul rääkida miks nii läks. Ja kindlasti lõpetada voodis. Loodan,et ma väga segast ei pannud kuna ise pole ka eriti selgeks saand kõike???

Pika ja püsiva kooselu saladus on saladuste puudumine. Tihti algavad probleemid mingi saladuse juhuslikust väljailmumisest.

päris huvitav lugemine oli, peab mainima

Huvitav kas teema algatajal on plaanis kellegiga koos elu lõpuni elada või??
Huvitav kuhu kaastunde avaldused saata?
Aga jah nali naljaks. Teema päris pikkalt juba üleval ja lugenud ma kaha seda nii palju kui mu juhmus laubanud mõista tarkade juttu.
Miks mul on tunne et täna päeval see enam ei saa iialgi toimuma. Selleks et abileu põsiks koos ei ole vaja ainult kahe inimese tohutut soovi, austust, lugupidamist ja armastust teine teise vastu. Selleks on vaja minna tänapäeval ajas tagasi no nii umbes 30-40 aatat. Vaadata oma vanemate või siis vanavanemate elu.
Ja mida me näeme. Miks püsisid abielud koos? Sotiaalse moraliteedi pärast. Lahutus oli siis mõeldamatu, enne kuulmatu ja suureks häbiks vanematele kugi jah ega lautatud naistel eriti kerge olnud ka siis. Meestele vaadati ju siis suht vabamalt. Nii siis elati koos kõigest väest. Et siis nagu ei tültsetud või ikka tehti ka seda aga kuna abielu oli nii võrd kindel liit siis tõlid ja eri arvamused seda ei muutnud. Naine oli kodus ja kasvatas lapsi mees tegi tööd ja toitis peret. Asi oli nii nimetatult tasakaalus. Ja abielu lahutus oli tõsine ma ütleks lausa väga tõsine teema. Selle vältimiseks kaasati nii emad isad kui ka kogu suguvõsa. Seda lihtsalt ei tohtinud juhtuda.

Selline vastus Sinu küimusele. Eh sa unistad võimatust. Kui lahutus ei oleks nii kergekäeliselt teostatav ja inimesed mõtlekid abielludes pisut enam oleks ehk neid pisut vähem aga mitte kunagi ei saa mineviku tagasi.
Nii siis kui lugesid selle lõpuni siis ma tänana Sind. Ja meenutan sulle et see on vaid minu isiklik arvamus ega kuulu arvustamisele.

Enne lepingule allakirjutamist tuleks see hoolikalt läbilugeda ja mòelda, et kas ma ikka tahan seda, kas ma suudan.

Ka 30-40 aastat tagasi lahutati, protsentuaalselt küll palju vähem.Tolleaegsete inimeste moraalinormid olid hoopis teised. Enne abiellumist oldi tuttavad pikemat aega. Lihtsalt kooselule ei vaadatud hästi. Lahku minnes oli naisel võimalik leida endale elamispind, praegu varjupaik. Kaugel sellest, ka siis tülitseti. Kui elu muutus nt. alkohooliku tõttu peres väljakannatamatuks, saadeti joodik sundravile. Tulemusi oli nii ja naa, tuldi probleemist ka välja. Paranemine toimus tugeva pere toel ja inimese enda tahtel, teadvustas endale, et on alkohoolik ja ei või edaspidi enam võtta tilkagi alkoholi. . Vähemalt said sel ajal rahu pere ja naabrid. Naised töötasid praktiliselt kõik, koduperenaine polnud üldse sobilik tiitel.

Muideks siis oli ka staasikas töötaja au sees, nüüd öelmakse, et inimene ammendab enda 5-10 aastaga. Kahjuks tundub, et ka inimsuhetes.

Vahetaks noorema ja siredama vastu, uhke teistele seltskonnas näidata, ka staatuse näitaja.
On siiski alasid, kus inimesed töötavad väga pikalt ja paljud samas asutuses.

Kes kannatab, see kaua elab. Aga kaua sa kannatad...see sõltub juba igast indiviidist eraldi võetuna.
Konkreetselt mina .....viimased 20 aastat

aikon62, ega see siis ikka ainult kannatuste rada ka ole, 20 aastat, ilmselt kõike muud oluliselt rohkem

No Ok Ok kannatuste rada oluliselt vähem . Lihtsalt sellised asjad, rikuvad kogu meepoti sisu ja jäägitult

Seegi vajalik, muidu ei oskaks head hinnata

milleks üldse ponnistada koos hoida suhet, mida peab koos hoidma. Suhe mis on seda väärt seisab ise koos ja mis seda pole, las minna

Olen eelkõnelejaga täiesti nõus aga teema oli pikaajalise suhte e. kooselu saladus. Vastus väline sotsiaalne keskonna suhtumine e. avalik arvamus.
Kuna lahutus on tänapäeval nii sama tavaline kui päikese tõus ja loojang ei hakka keegi tõmblema selle peale et kaks tahavad lahutada. Kõik ju teevad nii miks meie ei või.

Pikal kooselul polegi saladusi. Seda lihtsalt elatakse igapäevaselt teineteisest hoolides, armastades (jajaaa, armastades, kuid ajaga saab see tunne lihtsalt pisut teise värvingu) ja kaaslast väärtustades. Kui aga juba hakatakse oma suhet ja kaaslast analüüsima, näitab see, et kuskil on ohumärgid näha. Ei elata sugugi eluaeg ühega koos alati seetõttu, et kardetakse avalikku arvamust või lihtsalt sellepärast, et nii on kombeks. Tean omadest kogemustest, et pikk kooselu (endal 31 aastat) võib püsida ka lihtsalt sellepärast, et kahel inimesel koos on hea olla

Moorikesel on õigus sest nii ongi

üks eeldusi on kindlasti ka välja kannatamine,mitte vägivalda vaid harjumusi ja ihasi,kui suuta leppida et mehe jaoks on sex lihtsalt sex ja armastus armastus.kui ei suuda ja ei taha teineteiseta elada võib leppida paljuga mis tundus varem võimatu.

on üks selline ütlus...otsi kõigepealt üles partneri vead ja kui oled nendega nõus leppima siis on kõik OK. Kes seda järgida suudab eks armumise faasis on ju kõik suurepärane.
Igal inimesel võivad olla oma arvamused, las siis nii olla... inimesed on erinevad ja arvamused ka.... lihtsalt pead suutma aktsepteerida seda et teisel inimesel su kõrval on teine arvamus... ja las siis olla... tolerantsust on vaja rohkem. Ma ei ütle et oma ego tuleb maha suruda, enda arvamused tuleb ikka välja öelda... ja mitte kannatada... see on küll kõige hullem....kohe tuleb oma arvamus öelda, sest mida kauem tuli tuha all hõõgub , seda suurem tulekahi tuleb

Sul õigus Marimus.....Kas aga seda tulekahju..saab ja tahab keegi kustutada.....
Raske...oh kui raske see on...

Aga kas siis on veel üldse alles midagi mida põletada?

Eduka kooselu üheks eelduseks on mõlemapoolne võima vaadata ühes suunas

Kooselu toimimapanekuks on lisaks kõigele muule vaja head seksi!
See kõik muu on hool. Kui kooselu juba on, siis ei saa lösutama jääda.

Kooselu toimimapanekuks on lisaks kõigele muule vaja head seksi!
See kõik muu on hool. Kui kooselu juba on, siis ei saa lösutama jääda.

1) Kaks kõva kivi head jahu ei jahvata ja sellele retseptile lisada tsitaat : "Kord piibeleht all ja Westman peal, kord Westman peal ja Piibeleht all.
2) Hea seks on muutuv asi. Rutiin hävitab kõik. Seks kahe pikaajalise partneri vahel saab muutuda ainult paremaks.