Minevikuta pole oleviku ega tuleviku...
Üksi olla ei taha
ja eelmise suhte jätsin maha igas mõttes...
Kuidas saaks ise rahus ja mõnusalt edasi elada, kui kannad mineviku taaka kaasas?
Ning miks peaks uuele suhtele kriipsu peale tõmbama eelmise luhtumise pärast?

Mina kannan endaga eelmise suhte taaka kaasas. Olin nimelt suhtes. Ja nüüd kannan seda kaasas.

Suhe kestab, kuid olen aru saama hakanud. Teed mis sa teed, naised leiavad alati mille pärast tüli üles kiskuda :-D Küll oleks hea vallaline olla!

Tutt, see ju nii tavaline, et suur mees peab väikse sõbrakese pärast kannatama

Viimasest suhtest õppisin, et pikk vahemaa ikka segab päris palju.

.......samas võib olla see ka plussiks, et igapäevarutiiniks ei muutu asi.........

Tegelt peaks üleelmist vaatama. Äkki ei olegi õppimisvõimleine. Siis tuleb, tsiteerides Vladimir IljitÅ¡i, "õppida, õppida, õppida"

Pole olemas ilusat muinasjuttu, on vaid karm reaalsus.

Ilusad muinasjutud on ju täitsa olemas, ainult, et elu on midagi muud.

Andestamist ja mõistmist õppisin. Aga mis ikka ei toimi see ei toimi.

Mkm muinasjutte pole olemas

Kuidas siis pole? suured raamatud ju neid täis.
Paraku ei tohi unustada, et tegemist on allegooriaga, kus ilusasse juttu on peidetud nii mõnigi tarkusetera, his hallis argielus kasulik teada.

..., et minu põlvkonna naised on mandunud degenerandid.

Vaatad autoportreed ja pead seda peegliks

Et alati loodad,et nüüd,vot nüüd on kõik teisiti ja parem.Algul ongi,ehk esimesed 3 aastat ja siis muutub jälle miskit.Kui algselt oli kui teismeliste armastusest nõretav suhe,siis kolme aasta pärast oleks justkui kõrbes,üksi,janus ja petetud.

Kordamine on tarkuse ema, aga mõtlemine tarkuse isa. Ilma mõtlemata korda palju tahad, tarkust ikka ei sünni.

tubli jott. seepärast sa siin oledki, et miskit muud asjaliku teha pole.

kui teisel korral end 3a pärst samast kohast leiad, siis võiks ehk jah veel arvata et ebaõnn ... Aga kui ka kolmas ja neljas suhe sama rada pidi läheb, siis peaks küll vigu peeglist otsima.

Need on instinktid, mis paljudele naistele selle vingerpussi mängivad. Instinktid ütlevad naisele, et just see mees kõlbaks lapse isaks, aga kooselupartneri valimiseks on vaja mõistust kasutada. Paraku on armunud naisel tihti mõistus väljalülitatud ja siis, kui aju jälle toimima hakkab, saab vaid tõdeda, et järjekordne ämber.

sa ise ka usud seda pada, mida sa suust välja ajad?

Jah usun, sest ma olen piisavalt palju näinud neid armunud naisi, kes lähevad kõigi sugulaste ja sõpradega tülli, sest need julgesid tema kallikesest halba rääkida. Aga mitte kauaks, sest varsti on mõistus pähe tagasi pekstud, ja siis vannutakse jumalakeeli, et enam ei vaadata ühegi mehe poole .... kuni järgmise korrani.

Jott on palju sellistes olukordades olnud, seepärast ta teabki mida räägib. Ootab seda järgmist korda siiani iha lehel, kuid ei saa aru miks seda ei tule.

Veendusin taas,et mina satun kogu aeg meeste otsa,kellel on mingi probleem...siiani on enamus lahkuminekuid olnud selles,et mind on petetud,mulle valetatud..

Kui keegi kogu aeg inimestega probleemidesse satub, siis suure tõenäosusega ei ole süüdi mitte kõik need teised inimesed, vaid ikka ise. Kas on ootused liiga ebareaalsed või on valikud liiga halvasti läbi mõeldud.
Varasemast erineva tulemuse saavutamiseks peab järgmisel korral midagi tegema teisiti. Sama asja samal kujul tehes on tulemus samasugune nagu eelmisel korral.

Viga ongi selles, et naised armuvad ja täiesti tahtmatult mingisse kindlasse inimtüüpi. Normaalses olukorras võib ta ise ka arusaada, et sellise inimesega pole mõtet suhtesse astuda, aga siis kui mõni selline silmapiiril, ei jagu enam mõistust temast eemalehoidmiseks. Lihtsalt tõmme on nii tugev ja kui siis mees veidi flirtida ka viitsib, langebki naine talle ise kaela.

Hmmm huvitav seisukoht. ma ei piiraks seda reeglit ainult naistele...minu arust teie mehed ja just eriti targad mehed olete ise ka parajad pasamagnetid. Vahel lihtsalt vaatad ja imestad, tundub justkui tark mees aga naine keerab ümber sõrme nii, et lausa valus vaadata
Pigem on see üldine inimtüüp, ongi inimesed, kes kergemalt armuvad ja inimesed kes peavad ennem mitu puuda soola ära sööma ennem kui mõistavad, et on vist armunud ja mis probleemidesse puutub, siis kellel neid ei oleks? Ka rikkad nutavad....tuleb lihtsalt õppida eristama, milline probleem on minu lahendada ja milline kellegi teise.

Tarkadel meestel on targematki teha, kui naisi jahtida. Vahest on ka küsimus mugavuses või oskamatuses. Saadakse üks kätte ja hoitakse sellest kinni. Võib ju veidi kannatada, põhiline, et on olemas kindel koht kust keppi saab.

Et armastus on otsus ja valik, mitte eelkõige tunne või kirg.

ma ei õppinud midagi... anna raha, osta seda, tee seda ja muu niu näo, nagu tavaliselt...

Seda, et kõik on ajutine.

Õppisin seda, et pole olemas igavamat elu kui kooselu korraliku naisega...

Õpisin, et kui mehel on töö kõige tähtsam siis las elab ja seksib oma tööga

korraliku naisega on tõesti igav... ja vingumist on rohkem kui rubla eest...

Reegel number 1 Voltsile: rahuldatud naine ei vingu kunagi.
Aga loogiline, et homohaldjal hakkab varem või hiljem naiste seltskonnas igav.

Õppisin seda, et on väga mõnus, kui riist puuri pannakse ja minust tehakse alandlik lakkuja

Mis naiste vingumisesse puutub siis sellega on nii, et kui naine enam ei vingu siis on tal täiesti suva teist ja suhtest teiega. Seega igatsege pigem vingumist sest ükskõiksus on kordades hullem
Ja ei pea üldse paika, et rahuldatud naine ei vingu kunagi. Vingumine on kriitika ja kriitika on elus ainus edasiviiv jõud. See kui keegi ei talu kriitikat või ei suuda seda ümber lükata siis see on juba igaühe enda probleem.

Ma siin mõtlen, et sotsiaalsetes oskustes peab tugev puudujääk olema, kui ilma vingumata suhelda ei suuda või vingumine tavaliseks suhtlusviisiks on saanud.

Õppisin seda, et enda eest ei põgene kunagi. Suhetest põgenemine võib näiv olla, aga varem või hiljem kohtud taas oma lahendamata hirmude ja muredega. Justkui surnud ring, aastad lähevad... Endaga tuleb ka tegeleda, mitte poputada vaid teist poolt. Sest “olid hea naine” faktina lõpuks ei anna sulle midagi, peab ISE vaimselt arenema ning suutma enesesse vaatama. Analüüsima käitumist, tahes tahtmata läbi närima mineviku, lapsepõlve, andestama ja vimmast lahti saama.
Ja lisaks - alkohoolikut päästab vaid haud. Ajutine karsklus on silmapete. Ühe kaitseliitlasest seeniori soovitus:”Ära joodikmeest võta.”

õppisin seda ,et olin halb inimene ja ei vaidle vastu ka ,ma suht haige

Õppisin seda, et parem on olla üksi kui kehvas suhtes. Suhteid on palju erinevaid liike. Enne nendesse astumist tuleks täpselt mõelda, mida, keda või millal sina ISE tahad. Eelkõige olla enda vastu aus. Eelkõige armastada iseennast ja enne suhtesse astumist olla õnnelik ka üksi.
Muidugi peaks ka oskama oma soove konkreestselt väljendada. Kõige hullem on leppida hetke-partneri soovidega teades, et need ei ühti

Aga, miks te sellistesse suhetesse ronite?

Ainuke asi, mida sealt õppida võib, on see, et mis loodud persse minema, see sinna ka läheb. Selle vastu ei saa. Küll aga saab hoiduda ise hea suhte perssekeeramisest.

Samas võiks kõigi siinsete abielumeeste käest küsida... Miks te ronite suhtesse, kus midagi puudu jääb? 😁
Ega siis keegi tahtlikult ei roni suhtesse, mis teda ei rahulda. Mõni kannatab terve elu, mõni paarkümmend aastat, mõni paar kuud jne...

jott on spets kõige perse keeramisest,alustades iha teemadest ja lõpetades oma perseauguga

Munn ei lähe kõvaks enam, kui liiga palju pornot vaadata

See kõvaksminemine on ennekõike peas kinni.

Kas see oli nüüd vihje kõvale peale?

et pauguta mis jaksad

Suhe on väga mitmetahuline asi, kui seda asjaks võib nimetada. Ja seks on üks paljudest.

Kui üks tahk ei klapi ja muus osas on hästi, siis pole põhjust suhet lõpetada. Vaimselt küpsemad inimesed arvestavad teineteisega selles osas.