Paljud mehed unistavad, et võõras naine neid vägistaks, aga seda peaaegu ei juhtugi kunagi.

Kas mõni mees on siiski naise poolt vägistatud ja kas reaalselt meeldis või ei meeldinud?

Või mida ise arvate kas meeldiks või ei meeldiks vägistatud saada?

Mida sellest arvate, et kui kirg on nii metsik, et vägistaja peab väega meest võtma,
kas selline inimene on väga hea inimene eluaegseks partneriks vägistatule. Kujutage seda skaalat mille ühes otsas on sundabielud ja teises otsas on kirglik naine kes TAHAB JUST SIND NII VÄGA et võtab kohe ja sealsamas täie rauaga.

Mina läheks raudselt arstile, politseisse, edasi koju ennast pesema, nutaks mitu ööd, käiks psühiaatri juures, ning siis...
... ning siis, peale mitmeaastast teraapiat äkki saan sellest vägistamisest üle?

Vägistamise fantaasiad esinevad nii meestel kui naistel. Samamoodi reaalselt vägistatud saamine on väga alandav soost olenematta.

Mina kardan, et kui ilus mälestus kustub ja hakkad üle saama siis tekib meeletu igatsus möödunud armastus taas üles otsida.

Kas ikka on alandav? Ütleme, et vägistaja on ilus naine või no ei ole üüratuld kole, selline tavaline keskmine naine.
Ja ta tahab sind nii meeletult, et paratamatult paneb mõtlema, et oi ma nii ilus, et mind välja valiti. Rebib nii jõuliselt ja lahti ei lase, et ma pean ikka ülimalt sümpaatne tolle naise jaoks olema.

Mina küll ei suudaks kuidagi vastu punnida kui kired on nii üüratu leegiga ülesse köetud.

Naine võib samamoodi pöördes meest võtta, nii nagu kaltsu. Ma ei tea kas see on nii meeldiv tunne ka mehele. Aga siiski niimoodi pöördesse aetud naine väldib edaspidi suhtlust minuga, nagu oleks ma teda alandavalt ka kohelnudki.