Mõelge enne kui jagate oma alasti pilte.
Šokk, abitus ja pettumus. Sandra* elu muutus päevapealt, kui aastate eest poiss-sõbrale saadetud alastifotod sel suvel sotsiaalmeediasse lekkisid. Enda päästmine osutus raskemaks, kui ta iial osanuks arvata. Temasarnaseid ohvreid võib olla sadu, kuigi nad ise seda veel teada ei pruugi.
Pille Ivask
Pille Ivask
[email protected] Kerttu Jänese
Toimetas: Kerttu Jänese
[email protected] KATKEID VESTLUSEST: Grupis liigub sadade naiste piltidega kaustu, kus neiud on nimepidi tähestiku järjekorda sorteeritud. Et oleks lihtsam huvipakkuvat leida.
KATKEID VESTLUSEST: Grupis liigub sadade naiste piltidega kaustu, kus neiud on nimepidi tähestiku järjekorda sorteeritud. Et oleks lihtsam huvipakkuvat leida.
FOTO: KOLLAAŽ | DELFI MEEDIA
Kuula artiklit
13 min
Lisa
Kui Suurbritannias võib teise inimese alasti- või intiimsete fotode loata levitamine viia vangi ja paragrahvi alla käivad ka süvavõltsingud ehk deep fake videod-fotod, siis Eestis on asjad teisiti. Naised, kes avastavad, et neist tehtud intiimsed pildid on nende loata lekkinud, on sisuliselt seaduse kaitseta. Neid naisi võib olla palju.
See siin on Sandra lugu.
Šokk
Ühel juunikuu päeval istub Sandra parasjagu taksos, kui tema telefoni ilmub sõnum.
„Kuule, see Taavi kirjutas mulle, et su paljas pilt on Discordis.“ Discord on keskkond, mida varem kasutati peamiselt reaalajas suhtlemiseks videomängude mängimise ajal. Nüüd arutletakse keskkonnas ka muude teemade üle. Seda võib võrrelda jututoaga.
Kirjutajaks on Sandra sõbranna Luisa*. Taavi* on nende mõlema endine töökaaslane.
„Haha,“ vastab Sandra ja lisab smaili emotikoni. Ta usub alguses, et tegu on mingi tehisintellekti naljaga. Sellisega, kus tema nägu on Photoshopis külge pandud mõnele paljale kehale.
„Nagu päriselt ka,“ kirjutab Luisa vastu.
See sõnum võtab Sandral seest õõnsaks.
Ta silmitseb oma telefoni ekraanil kuvatõmmist fotost, mille oli endast teinud üle kümne aasta tagasi.
Sealt vaatab talle vastu 15-16aastane Sandra, kes teeb enda peeglipildis fotosid, pesus ja pesuta. Sandra mäletab seda ja teisi niisuguseid pilte hästi, kuigi oli nende olemasolu vahepeal unustanud. Pilte on kokku ligi kümme.
Nüüd on needsamad alasti fotod postitatud Discordi gruppi, kus peaaegu 4000 liiget.
KOLLEKTSIONÄÄR: Sandra on näinud ka grupis levitatavat megakausta, kus on sees ligi 300 naise nimede ja fotodega alamkaustad.
KOLLEKTSIONÄÄR: Sandra on näinud ka grupis levitatavat megakausta, kus on sees ligi 300 naise nimede ja fotodega alamkaustad.
FOTO: KUVATÕMMIS | DELFI MEEDIA
Sandra satub paanikasse. Ütleb taksojuhile, et tahab kohe maha minna.
Takso peatub, naine lipsab kiiresti uksest välja. Sandra seisab pealinna ühel väiksel kõrvaltänaval ja puhkeb nutma.
Nüüd, sügise hakul, ütleb Sandra Ekspressile, et on endast intiimseid fotosid saatnud vaid ühele mehele, oma esimesele armastusele Kevinile*. Sandra elas toona välismaal, Kevin Eestis.
Nende suhe oli tormiline, meenutab Sandra. Mõlemad tegid vigu, nad armastasid, tülitsesid, leppisid. Esimene armastus on ju nii piiritu.
Kevinil oli palju probleeme, kuid Sandra ei osanud ealeski toona mõelda, et noormehele saadetud pildid nii palju aastaid hiljem kuhugi lekivad. Veel hullem – teda hämmastab, kui abitusse seisu on ta jäänud ja kui raske on fotode postitajat vastutusele võtta.
Abitus
Esmasest šokist üle saanud, asus Sandra tegutsema ja abi otsima.
Esmalt pöördus ta noormehe ja ta pere poole. Sealt ta tuge ei saanud, Kevin vastutust ei võtnud.
Siis läks Sandra politseisse. Sai seal järgmise sahmaka, sest suhtlus uurijaga võttis ootamatu pöörde.
Sandra meenutab, kuidas uurija ütles talle, et alastifotod on põhimõtteliselt avalik info ning neid tehes ja saates oleks ta pidanud sellega arvestama. Sandrale jäi mulje, et ta on juhtunus ise süüdi. Naine oli hämmeldunud: toona, kümmekond aastat tagasi ei osanud ju keegi niimoodi ette mõelda. Ja veel teismelisena, pealaest jalatallani armununa!
Samas tundis Sandra sõnul politsei huvi selle grupi vastu, kuhu naise fotod olid postitatud.
NÕUDLUST ON: Mehed küsivad ka nimeliselt naiste pilte.
NÕUDLUST ON: Mehed küsivad ka nimeliselt naiste pilte.
FOTO: KUVATÕMMIS | DELFI MEEDIA
„Minu jaoks oli kõige haigem, et see Discordi kasutaja hakkas sinna järjest neid fotosid massiliselt saatma. Ühel hetk kirjutas: okei, kutid, hoidke pihud soojas, ma lähen teen ühe tobi, tulen tagasi, siis võtan järgmise kõvaketta ette, seal on veel 50 tibu reas,“ räägib naine, kes ka ise tutvus lõime sisuga.
Sandra järeldab, et postitaja on keegi, kes selliseid fotosid kollektsioneerib ja need siis ühes ees- ja perekonnanimega avaldab. „Ütlesin politseile, et okei, ma saan aru, et minu juhtumi põhjal menetlust alustada ei saa, aga kas see on normaalne, et inimene kogub mitmesaja tüdruku pilte?“
Sandra on näinud ka grupis levitatavat megakausta, kus on sees ligi 300 tüdruku nimede ja fotodega alamkaustad.
Okei, kutid, hoidke pihud soojas, ma lähen teen ühe tobi, tulen tagasi, siis võtan järgmise kõvaketta ette, seal on veel 50 tibu reas.
Naiste alasti pilte postitav Discordi kasutaja
Menetlust politsei Sandra juhtumi peale ei alustanud.
Ka Ekspressile ütleb veebipolitseinik Getter Kamenski, et kui keegi otsustab endast intiimseid pilte jagada või end videos paljastada, kaasneb sellega alati vastutus. „Hetkest, mil paljastav materjal on kellelegi saadetud, kaob saatjal täielik kontroll selle üle, mis fotodest ja videotest edasi saab,“ lausub ta.
Samas nendib ta – teateid selle kohta, et kellegi alastifotod on postitatud internetti, laekub varasemast enam. Kamenski arutleb, et põhjus võib olla ka selles, et inimesed annavad neist juhtumitest veebipolitseinikele rohkem teada. „Kuid kindlasti ka asjaolu, et üha enam inimesi, sh noori, on igapäevaselt netimaailmas, kus piltide saatmine on tavapärane,“ lisab veebipolitseinik.
Kohtusse
Kuna Sandra politseist abi ei saa ja tema pildid ripuvad endiselt Discordi grupis, võtab ta advokaadi. Teele läheb nõudekiri Discordile ja sait eemaldabki lõimest Sandra alastipildid. Ent tema täisnimi on seal endiselt. Pealegi ei saa Sandra eales kindel olla, et need fotod kuskil talletatud pole ja ühel suvalisel hetkel taas välja ei hüppa.
Sandra on ka päriselus kohanud naist, kelle alastipilte ta Discordis on näinud.
Sandra tahab, et tema fotode lekitaja saaks karistada. Ja mitte mingi mannetu trahviga, vaid et karistus oleks mõjus. Et pahalane enam niisuguseid pilte postitada ei julgeks.
Sandra soovib advokaadi abiga Kevini – kellele ta kunagi fotod saatis – kohtu ette viia. Ent tegelikkuses pole päris kindel, et just Kevin need pildid Discordi lõime postitas. See võis olla vabalt keegi teine. Kevin ise on lekitamist eitanud.
Politseist öeldakse Ekspressile, et kui alastipildid on tehtud täiskasvanud inimestest ja keegi neid levitab, saab kannatanu levitaja tsiviilkohtusse kaevata.
Absurd: üle 14aastaste alastipilte saab Eestis levitada karistamatult
Kuigi seksuaalse enesemääratlemise eapiiri tõsteti mõne aasta eest 16. eluaastani, siis intiimsete fotode ja videote levitamisega seotud küsimustes lähtub seadus millegipärast 14. eluaasta piirist.
Politseist öeldakse, et kui keegi jagab erootilist sisu (nt alastifotosid) vanemast kui 14aastasest, siis ei ole seaduse mõistes tegu karistatav. See aga ei tähenda, et loata alastifotode jagamine oleks eetiliselt õige, lisab veebipolitseinik Getter Kamenski.
Kui keegi jagab või loob erootilist sisu, kus on alla 14aastane, siis on tegu karistatav.
Kui keegi jagab või loob pornograafilist sisu, kus kujutatud alla 18aastast, on tegu samuti karistatav.
Karistusseadustikus ei ole eristatud seda, kas alasti fotod on tehtud nii, et kannatanu on sellest teadlik või mitte.
Kust täpselt jookseb piir alastifotode ja pornograafiliste fotode vahel, vastusest ei selgu.
Täiskasvanuea piiri ületanud inimeste erootiliste ega pornograafiliste fotode nende loata jagamine karistatav ei ole, kuigi ohver saab pöörduda levitaja vastu tsiviilkohtusse, nõuda avaldamise lõpetamist ja moraalse kahju hüvitamist. Politseist öeldakse, et neile tasub aga juhtumitest teada anda, sest siis saavad politseinikud täpsustada kõiki asjaolusid ja hinnata ka seda, kas on menetluseks alust.
Kohtus Sandrat esindav Emeraldi advokaat Kristjan Kers leiab aga, et tegelikult on intiimsete fotode avaldamise kohta meie seadustes paragrahv täitsa olemas. Karistusseadustiku § 1571 näeb ette karistuse eri liiki isikuandmete õigusvastase avaldamise eest. Selliste isikuandmete alla peaksid tema sõnul kuuluma ka täiskasvanute intiimsed pildid, mille ilma nõusolekuta avaldamine on õigusvastane.
„Kui tegu pole omakasu motiivil toimepandud teoga ega tekita varalist kahju, siis on avaldamine käsitletav väärteona,“ möönab Kers. „Viimane aga võimaldab – isegi kohustab – võimuorganeid selliseid tegusid menetlema, mille üheks tagajärjeks võib olla ka karistuse määramine.“ Tema kogemuse põhjal politsei niisuguste asjadega aga tegeleda ei soovi ja suunabki kannatanu tsiviilkohtusse. „Hetkel on meil mehhanism teoorias olemas, see on vaja praktikasse üle kanda.“
Kersi sõnul on Sandraga sarnaseid kaasuseid viimaste aastate jooksul Emeraldi büroost läbi käinud mitmeid. Tsiviilasjas saab nõuda avaldamise lõpetamist, mittevaralise kahju hüvitamist, edasisest rikkumisest hoidumist. „Kui rikkuja teada ei ole, saab tõendeid koguda kohtu kaudu. Veebis toime pandud tegude puhul jääb alati märk maha ning need on võimalik kohtu kaudu üles leida,“ seletab Kers.
RAPLAKATEST MIDAGI? Neidude alastipilte küsitakse ka asukohapõhiselt.
RAPLAKATEST MIDAGI? Neidude alastipilte küsitakse ka asukohapõhiselt.
FOTO: DELFI MEEDIA
Uurimistöö
Paar kuud tagasi Sandrat tabanud šokk on nüüdseks mõnevõrra leevenenud. Ta ootab kohtuistungit ja jälgib Discordi lõime kullipilgul, püüdes leida viiteid, mis võiksid teda selles juhtumis aidata.
Ka Ekspress pääses ligi Discordi grupile, kuhu Sandra pildid postitati. Sisuliselt on tegu pornosaidiga: naistest (ka meestest, aga nemad on selges vähemuses) postitatakse alasti- või intiimseid fotosid, juurde lisatakse ees- ja perekonnanimi, aeg-ajalt ka muud täpsustavat infot. Nende hulgas on tavainimesi, kuulsusi, onlyfansitare.
Sandra ütleb, et on vaadanud seal grupis ringi juba nii kaua, et pole just harv, kui ta kohtab ka päriselus naist, kelle alastipilte Discordis on näinud. Kas nad üldse teavad, et neist selline materjal ringi liigub, on Sandra neil puhkudel mõelnud. Kas ta peaks kuidagi reageerima ja neid naisi teavitama? Siiani on ta sellest hoidunud.
Kas riik saaks Discordi lõime eemaldada?
Riigi Infosüsteemi Ameti ehk RIA kommunikatsioonispetsialist Annika Maksimov selgitab, et asutuse roll on ennetada ja käsitleda küberintsidente, mis ennekõike mõjutavad Eesti infosüsteemide ja teenuste toimimist. Kui inimene avastab, et tema fotosid või muud isiklikku sisu on ilma loata avaldatud või kasutatakse keskkondi ebaseadusliku sisuga materjali jagamiseks, siis sellega tegeleb politsei.
Hirmul
Sandral pole olnud kerge juhtunuga leppida. Kui keegi teda tänaval silmitseb, mõtleb ta kohe hirmuga, kas see inimene on tema alastipilte näinud.
Ta ei naudi enam ka pidudel käimist. „Mulle tundub, et iga inimene klubis, kes korraks mind vaatama jääb, on raudselt neid pilte näinud. Mu sõbranna ütleb, et ei ole, rahune maha, ja ilmselt inimesed ei paneks isegi pilti kokku, et see olen mina. Aga ma ei suuda enda ajule seda selgeks teha.“
Ka unega on Sandral viimasel ajal kehvasti. Töölt on ta mõneks ajaks pausil. Ta pelgab, et ka keegi töökaaslastest võib tema piltidest teadlik olla või oskab need üles leida.
„Vägistamine on meil karistatav, aga tegelikult on minu keha ju ka rüvetatud. Kuid kui keegi oleks mind vägistanud, siis ma vähemalt teaks, et see üks inimene on süüdi. Praegu ma ei tea, kes need üle 3000 inimese on, kes mu fotosid on näinud.“
Vägistamine on meil karistatav, aga tegelikult minu keha on ju ka rüvetatud.
Sandra
Kõige enam on naine aga pettunud selles, et riik teda ei aita, tema probleemi peetakse väikseks ja juhtunus süüdistatakse teda ennast.
„Igas astmes nagu sülitatakse näkku: politsei ütleb, et oma viga, vaata ise, mis sa tegid, sa ei ole ohver. Ohvriabi ütleb, et kuna kriminaalmenetlust ei alustatud, siis sa ei ole ohver, me ei saa sulle abi pakkuda. Milleks sellised organisatsioonid üldse eksisteerivad?“
KELLELE SUUNATUD? End Jeesus Kristuseks tituleerinud kasutaja jagab grupis politsei postitust, kus PPA manitseb inimesi mitte oma pilte ja videosid jagama.
KELLELE SUUNATUD? End Jeesus Kristuseks tituleerinud kasutaja jagab grupis politsei postitust, kus PPA manitseb inimesi mitte oma pilte ja videosid jagama.
FOTO: KUVATÕMMIS | DELFI MEEDIA
Perearst kirjutas Sandrale saatekirja psühholoogile, ent naisel pole üle Eesti lähema kuu aja jooksul ühtegi vaba aega leida õnnestunud. „Ma üritan mingit lahendust leida ja iseennast aidata… Ja ei olegi mitte ühtegi lahendust,“ nendib naine.
Kogu lugu on Sandra jaoks õõvastav. Ta ju teab, et ta pole ainus ohver. Neid võib olla sadu. Kuigi ise nad seda teada ei pruugi…
Ebainimlik
Andmekaitse- ja meediaõigusele spetsialiseerunud Triniti advokaat Maarja Pild-Freiberg tutvus Sandra juhtumiga ja leiab, et tegu on sedavõrd intensiivse isikuõiguste rikkumisega, et inimese juhatamine tsiviilkohtu ukse taha on lausa ebainimlik.
Konkreetne näide kõneleb tema sõnul ka sellest, et meie kriminaalõigus on ajast maha jäämas. „See ei kaitse inimest, kuigi peab,“ lausub ta.
Pild-Freiberg ütleb, et ka Eestis peab olema võimalik ennast efektiivselt kaitsta olukorras, kus keegi postitab inimese tahte vastaselt avalikku internetti alastifotosid või muud sarnast sisu. Nagu Ühendkuningriigis, kus nn kättemaksu pornograafia (ingl revenge porn) on juba alates 2015. aastast kriminaliseeritud ja 2023. aastast ka tahtevastane süvavõltsingute pornograafia tootmine.
Eesti soovib olla arenenud digiriik, sellega peab aga käima kaasas ka kriminaalõigus, mis peab kaitsma inimest virtuaalmaailmas.
Advokaat
Sisu jätkub peale reklaami
Kui praegu saab ohver pöörduda tsiviilkohtusse, siis Pild-Freibergi sõnul on asja niisuguse menetlemise miinusteks riigilõivud, advokaadi palkamise vajadus, ja kohustus tõendada, kes on piltide avaldamise taga. „Seda võib aga inimesel olla väga raske, kui mitte võimatu oma ressurssidega avastada. Kogu see protsess on inimesele emotsionaalselt äärmiselt raske, sest paratamatult tuleb kokku puutuda levitatud materjali ja alandustega,“ ütleb advokaat.
Eesti soovib olla arenenud digiriik, sellega peab aga käima kaasas ka kriminaalõigus, mis peab kaitsma inimest virtuaalmaailmas sama intensiivsusega nagu päris maailmas, lisab Pild-Freiberg. Kannatused ja läbielamised virtuaalmaailmas ei erine sedavõrd reaalses elus kogetust, et võiksime neid pisendada, käega lüüa või nad üldse kõrvale jätta, kinnitab ta.
*Loos on nimed muudetud.
