Hetke tunnete ajendil ma kah ei sooviks enam lemmikloomi, looma, aga need kes on olnud, jätsid kustumatu mulje, mälestuse.
Minu esimene kass tuli natuke enne minu Tallinnasse koolitundi minemist diivanile minu kõrvale magama, kusjuures ta vältis viimastel aastatel inimkontakti, aga ta tuli ja uinus, õhtul selgus, et ta oli uinunud igavesse unne, ta nagu oleks ütlenud mulle nägemist, minul nüüd taevased rajad. Korjatud sai ta ülesse koolimaja juurest, keegi oli ta kassipojana sinna toonud.