io!
Jäin mõtisklema, seoses ühe postitusega, mida silmasin täna.. Kellele see mõeldud on? kas inimesed on päriselt siit leidnud kedagi? Tundub, et vanasõna peab paika - Eesti mees sureb metsas pihku lüües ja naine arvab liiga palju?
Pean ausalt ütlema, et mehed on viisakamad, küsimused on imelikud - on, aga edastatud peaaegu vastuvõetavalt. Kahjuks on iha koht kus ka kõige jämedam ja vuntsisem naine loob endale fantaasia sellest kui tahetud ta on, kuid kohtuda päriselt ei julge, sest lihtsalt ei kannata.
inimene tee endale teene, kui sa oled paks ja kole, ära ole ülbe!
Ja lits ei müü, kui pildi pärast on häbi, peabki.
Hoian saba rõngas neile, kes vapralt edasi panevad. Usku ei saa keegi sinult võtta, oled kunn. Paugutage siis piiril, üle ei lähe.
Ja kui keegi viitsis läbi lugeda, siis ... i feel u, mul sama igav, sõnad ei maksa ka sittagi, sest mitte türagi ei muutu.
aga kui siin peeniste vahel on keegi, kes... ma ei tea .. tõesti soovib kõneleda seksuaalsusest /elust ning olust, on kuulnud empaatiast ja huvitub kunstist, kirjuta mulle ning leiame suhtlemiseks keskkonna ja viisi. vastuseta sa ei jää
ciao