Väitsin teises teemas,et vähene lugemine võib põhjustada oskamatust kirja kokku seada.Sellepärast küsingi nüüd,et palju te arvate end olevat elu jooksul juturaamatuid läbilugenud?
Enda kohta võin öelda,et tuhandet kokku ei tule,aga ega vist palju puudu ka ei jää.Valdav osa neist sai loetud minu esimeses elupooles.Sellest hoolimata olin ma suhteliselt väike lugeja.

Lugematu arv, riiulite viisi!

Mina julgen tunnistada, et sajani pole kindlasti jõudnud. Eelistan muid ajaveetmis viise.

ma ei oska küll isegi pakkuda, on olnud aegu kus neelasin neid 4 tükki nädalas ja ka aegu kus tuli mitme kuu peale 1...tuhat on nüüd küll kindlasti ületatud aga sealt edasi küll ei hakka spekuleerima

jfjm: Arvestades kust teemast sa selle teema aretasid, oleks sobinud pealkirjaks "kas aabitsat oled lugenud?"

oi oi,raamatud minu teine elu!!!mehed tulevad,ja lähevad aga raamatud jäävad ja eriti nt armastusromaanid. seal alati ilus lõpp!! tegelikult olen ja siiani loen raamatuid ikka palju lihtsalt nt selleks ,et unustada argipäeva mured.

Lugemishull olen eluaeg olnud kuid otseselt raamatuid väga palju lugenud just pole. Kooliajal oli see must be ja enne internetiajastut oli ka seda tahtmist kuidagi rohkem, nüüd on ainsaks paberkandjal lugemisvaraks naistekad ja kollane press.

Kodus on 461 raamatut. Kõik on loomulikult läbi ka loetud. Teadupärast pole see kogu elu jooksul loetud raamatute hulk.
Omateada pole väga palju lugenud, sest tean inimesi kes on kordades rohkem raamatuid läbi närinud.
Üldiselt olen pirtsakas lugeja ja paljud raamatud pole esimesest peatükist edasi jõudnud.

kas muukeelsed raamatud loevad?

Lugemist sai alustatud varakult...nelja aastaselt sirvisin kõik tolleaegsed ENE'd läbi ja nii õppisin iseseisvalt ka lugema-kirjutama, erilised lemmikud olid Vana-Kreeka müüdid ja erinevate rahvaste muinasjutud, nende vahele mahtus veel koomikseid, romaane, millest vaieldamatu lemmik on tänini Don Quijote, tähtsat rolli mängis ka Tarzani raamatuseeria, kuid aja jooksul minetasid juturaamatud jms. oma tähtsuse ja nende asemele astusid teaduslikumad teosed loodusest, maailmast, universumist jne. Paar viimast aastat ongi põhilisteks raamatuteks saanud erinevad ajalugu käsitlevad teosed ning nüüd iseäranis filosoofia. Arvuliselt on neid ilmselt 500 - 1000 vahel, kuid kes seda enam täpselt mäletab...

raamatuid polegi väga viitsinud lugeda. kas see läeb arvesse,et ma lugesin kõik märkused otsast lõpuni läbi, isegi mitu korda, mis mulle päevikusse kirjutati. aabitsa lugesin küll läbi, sest olin siis veel usin koolipoiss, rohkem ilmselt mitte.

Palju, isegi väga vist. Mul ei möödu ühtegi päeva ilma raamatut lugemata. Kuigi kuldaeg jääb lapsepõlve. Ülikooliaeg oli põhiliselt õppe- ja teaduskirjandus. Nüüd taas ilukirjandus. Kui ei peaks koguaeg iha-s mehi murdma siis jääks rohkem aega lugeda

palju, kindlasti kohe väga palju loetud, tuhandetes kooli aeg möödus raamatuid lausa neelates, interneti ahvatlus sellel ajal oli ju minimaalne aga kindlasti ei kuulu mu lugemisvarasse nö naistekad, pehmekaanelised armastus jutukesed, need ammendasid ennast juba väga ammu, umbes peale 10 samasisulist jutukest, praegusel ajal on mu huvi orbiidis rohkem sellised tõsielul põhinevad või elulised raamatud.

Ei ole kokku lugenud ja ei kavatsegi seda teha. Kui ma ei eksi siis jah p2ikesepaist oli jah siin juttu kunagi, kaebles keegi õnnetu mees et, sa olevat ta unarusse jätnud. Nii et, peaksid veel ägedamalt tegutsema

Palju, lapsest saati iga päev...

Praegu loen harvem, aga vanasti sai ikka nädalas mitu raamatut loetud. Siis kui veel internetti polnud.
Väga palju lugesin muinasjutte ja kadri-kasuema ning Jane Eyre on praktiliselt peas, siis muidugi veel mingeid juturaamatuid ja kohustuslik kirjandus ka. Paljusid raamatuid olengi mitu korda lugenud, siis neid enam uueks raamatuks lugeda ei saa

Ütleme nii et peale kooli lõppu loen oluliselt vähem ja tihti juba loetud raamatuid. Nüüd vaatan rohkem filme

Aike,nurka!

Kas kohe või otse kohe?

täitsa hakkas huvitama...kohe võtsin ja lugesin kokku - viimati olen raamatukogust kohale vedanud 13 raamatut, need siis vast 2-3 nädalaks on arvestatud
ja, kui võtta, et Grisham`i "Vihmameister" on mingi 600 lehekülge...mina ei teagi, on seda palju või vähe, need 13...

Huvitav kas igasugu vidinate manuaalid ka arvesse lähevad. Mõned on päris sisukad. Ja siis veel e-raamatud. Ja ärgem unustage IHA foorumit. Selles ka mõni teema nagu juturaamat. Sisuliselt on kogu foorum nagu juturaamat. IHAlejate elulood.

Peatükk,nimega parmaleikin,on eriti mahukas ja sisutihe

Norid vä?

kui kogu lugemus koosnebki ihast ja manualidest, siis ei loe, aga kui päris raamatuid on ka mingi kogus, siis võib nad loetelusse lisada

Kes neid kokku jõuab lugeda? Isegi suurusjärku on rakse rehkendada ju. Ma küll ei suuda rehkendada, palju neid nüüd on loetud. Rahvakeelne ühik sobiks. Persetäis!
A jaa muideks olen kuulnud, et kes piibli otsast lõpuni läbi loeb see pidi peast lolliks minema.

parma, selle pärast ma loll olengi Siiani mõtlesin, et huvitav miks ma nii juhm olen. Nüüd sain teada põhjuse. Seega, inimesed ärge lugege seda raamatut. Ma olen elav näide sellest, et mis võib päras juhtuda.

Räägiks ühe loo sellest raamatust aga siia teemase see ei sobi.

räägi räägi, küll ta sobib : )

Iganädalane raamatukogu külastaja,,,sest osta ei jõua,,,,ja,,,,2-3 raamatut tuleb nädalas ära,,,sõltuvalt muidugi raamatu paksusest,,,

Lugege koraani ja enamat polegi vaja

No oli üks tüdruk. Plika ema oli jube kuri. Kõikseaeg luuras tüdruku järgi. Ei saanud kuskil kohtuda. Aga tüdruk oli peaga tüdruk ja mõtles välja, et tuleb leeri minna ja mis mul muud üle jäi kui ka sinna minna. Ema oli rahul, et nää tüdruk korralik. See oli ainuke koht kus sai tunnike aega näpistada ja nahistada. Omamoodi oli see kasulik ka. Sain sellest raamatust nii mõndagi teada ja samas ka tüdrukuga tegeleda. Nii et "jumala abiga" saab palju asju teha!

vott siis, kuradi mutt, oleks plika kuskile raamatu või kirjandusklubisse lubanud, oleks teisi raamatuid ka saanud lugeda

Koraani lugemiseks puudub mul piisav keeleoskus

No maakoht oli. Raamatukogu mutt oli kitukas Sinna ei saanud.

Võtan nurgas olle ette suure raamatu, mille peale on kirjutatud Kama Suutra. Vähemalt ei hakka igav

krt kama suutra unustasin täitsa ära, see ka siis ainuke mida tõsisemalt loetud

Minul ja meie peres on olnud kombeks, et raamatud peavad olema ja seega...olen lugenud palju -palju. Eelistan lugeda raamatut, eelistan lugeda klassikaliselt ajalehte hommikukohvi juurde ja paistab, et olen vanamoeline kuid usaldan ajalehte, raamatut ja ka ametlike dokumente paberil.

Balzaci "Valitud teosed" loeks veel enne surma läbi.

Ei loe ainult see, kui palju oled lugenud vaid mida oled lugenud. Mul vist esimene raamat oli Kuke aabits äkki, ajalehte olevat ma aga veerinud enne Kuke aabitsat, sain siis kiita. Lasteraamatuid olen ikka vähe vist lugenud, need olid peamiselt muinasjutud ja muinasjuturaamatud, aga näiteks pole ma lugenud ei Karupoeg Puhhi ega Pipi Pikksukka. Suuremaks saades aga läksin raskema kirjanduse peale, ei huvitanud mind seiklusjutud näiteks, aga rasked raamatud meeldisid, rasked ja sünged ja sügavad. Vahepeal lugesin jälle kriminulle, see oli põnev küll mu jaoks.

Olen Tartu Linnaraamatukogu pikaajaline ja tihe külastaja. Praegu paraku on lihtsalt nii kiire, et uusi raamatuid pole tükk aega võtnud ja üritan leida aega, et tellitud ajakirjadki läbi lugeda.

Julgeks pakkuda, et paar tuhat kindlasti.

Huvitav on teil ikka palju vaba aega, et lugeda. Midagi tegemata ei jää sellelajal?

No kui su memuaarid lõpuks trükivalgust näevad,alles siis saad aru palju eesti rahvas tegelikult loeb

Loevad aga ei süvene, rituaalselt ei mäletata kauem kui 0,5-1 a. loetut. See ju polegi oluline loetu arv on ju määrav see teeb inimesest targa ja arenenud inimese keda kõik austavad ja kummardavad.
Tegelikus s.t. reaaliti on väga kurb.
Väga õige on väide, ei ole aega. Täiesti aus vastus. Minu lugupidmaine sellele kirjutajale.

Mul on tihtipeale juhtunud, et õhtul mõnd raamatut lugema asudes ei saa seda enne käest kui see läbi. Õnneks on sattunud sellised niivõrd põnevad raamatud mille jõuab ühe ööga läbi lugeda. Järgmine päev tööl muidugi kulub sellevõrra rohkem kohvi, et ärkvel püsida

Mina loen üldreeglina ainult teaduse ja tehnika kirjandust, aga kahjuks seda on tõesti vähe eesti keelsena. Viimane, mille ma "ühe hingetõmbega" läbi lugesin oli "Sähvatus" - soovitan! Mind segab lugema nn. ilukirjandust see, et see on kellegi "väljamäeldis"... konstrueeritud situatsioonid... ms, on kui pornofilm, kus käib pidev andmine ja ei kübetgi reaalsust, informatsiooni, mis Sind teadlikumaks muudab! Ok natuke ikka võib ka kirjaniku vaatevinklist õppida, aga üldreeglina on see seebikas, mis sealt saad...
Hävitav hinnang, aga see vaid minu arvamus

xmees siis oled sa küll väga viletsa kirjanduse otsa sattunud.Enamus ilukirjandust,on ikka lood elust enesest,ainult autori silmade läbi.Esineb muidugi ka täieliku ulmet,aga ka seal võib leiduda mingi sõnum.

Siiani mu lemmik raamat on minu elulugu.

Eks neid ole loetud aegadel kui oli selleks aega, krt praegu on küll nii et kui voodisse jõuad siis on uni juba silmas ja lugemiseks pole enam jõudu. Samas raamatu nädalas ikka ehk läbi loeb. küsimus vaid millise

Mina loeksin meelsamini ikka mõne naisterahva elulugu

vahet seal siis nüüd mees või naine, kui on igavat elu elanud...