petmisest veel.
sellel, kellel pole endast ühtegi tõelist, hinnatavat (ikka sellist, mis ka vastassugupoolele meeldiks) omadust välja käia, peabki ebatõeline olema ja ebatõdede vahel valima, välja mõtlema, petma ja manööverdama, endast sobivaid lugusid rääkima.
ma saan ka neist aru, aga kui eesmärk on kellegagi sobida ja ta leida, siis tegelikku sobivust ei selgitata välja mitte lugude rääkimise ja neist parima valiku, vaid kahepoolse dialoogi kaudu.
ankeedis nähtavate andmete vähendamisega tehtud katsed annavad siis vahel tulemust -
katsed siis petta ja liialdada selekteeruvad kergemini välja, sest see, mida on vähe, sunnib teist dialoogi alustama, küsima, aga dialoog - nagu selgunud on -, on kõige kardetum asi üldse, sest siis selguks mõnede võimete reaalne nägu. ilusa (pildiga), superomadustega, aga dialoogivõimetu mehega ei ole aga midagi teha.
ehk siis - pilti saada on hea küll, aga dialoogioskus kaalub suhtlemise edukuses selle üles. pilt on rohkem soovituslik element kui määrav. ärge sellele liigselt ka keskenduge.