Ei ei ei ei.
KÕIGE ESIMENE MÕTE mis üldse tekib.
Kust saab see sisetunne alguse. See on vaja teada saada.
Siis saab lahata, et mille alusel tekib ja siis saame teada, et mis see sisetunne on.

esimene mõte, kui tõrjutakse? muidugi mõtled, miks ta seda teeb, mis on valesti, kas sina tegid või ütlesid midagi jne. sõltub sellest, millised need arengud suhtes enne seda olid. märke vaatad. aga kõigepealt vajab lahendamist küsimus, miks.

on juba öeldud, et käitumine muutub ülbemaks. Kui elad ja töötad päev-päeva kõrval koos--siis pole raske märgata..Ega kõigil tekigi seda sisetunnet..Mõned usuvad sinisilmselt mehe truudusesse...No nagu oli näiteks "Kartulid ja apelsinid" tegelane Vivian..

Nii, hakkab looma. Tekib mõte, et "miks?".
Kas siis küsid tegelase käest, või hakakd edasisi mingeid märke vaatama, või tuleb kohe mingi kahtluseuss sisse?

Mina näiteks küsin ...Loomulikult eitatakse, et ma näen luulusid jne..Tekivad valed,,,isegi ära kadumised teel oma ema juurde, kes raskelt haige olevat..Ja kui siis tema omaksed mulle helistavad ja küsivad, et kuhu pojake on jäänud--ma ei tea! Siis on juba kindel kahtlus..Ja kui oma kahtlusi emmekesele avaldad, siis ta loomulikult ei usu, et tema illikuku pojake armukese juures on..Mõni on lihtsalt nii jobu et isegi petta ei oska vahele jäämata

Nii ja kahtlus on kohe, et tal on keegi teine ta ei taha mind?
Kas näiteks ei teki mõtet, et äkki juhtus midagi hoopis? Õnnetus/liiklusummik? Miks kohe on hirm, et äkki on teine naine/mees?

See on erinev ja väga individuaalne inimeses, tõe tunnistamiseni jõudmine on tegelikult pikk protsess. Mina isiklikult eelistan leida rohkem kinnitusi ja siis otse küsida.

Kinnitusi millele?

Parma! Ma päris nii hull ka ei ole..Saigi ju politseisse ka teada antud--nii eesti kui soome poolele--seda omaste pärast ja rahustuseks--aga mina teadsin kogu aeg hinges, et ta on teise juures ja nii see ka oli! Ma ei tea, miks aga ma tundsin seda...

Ei tundnud sa midagi. Puhas kartus on see.
Aga ootaks veel mõtteid. Äkki keegi suudab selle sõnadesse panna.

Parma, sisetunnet sõndasee panna on väga raske, liiatigi on see igal inimesel erinev

Aga hirm on selles kindlasti olemas ja vahel on hirmul suured silmad, teinekord lased enda sisetunned uinutada ja usud seda mida sa uskuda tahad. Tõeline tõehetk jõuab kätte siis, kui on ümber lükkamatud faktid silme ees.

Hahaa--mida ma kartma pidin?? Minu töökoht, minu elukoht! Kartsin lolliks jääda--seda muidugi..No ei taha ju teha süüa mehele, kel kuskil armuke..ammugi veel ta pesu pesta..Ja selliset lahti saada on vaid kergenndus, mitte hirm meest kaotada Meres kalu küll

Nii, et mul oli ikka õigus, et see sisetunne põhineb hirmul


tantarattaa...

Mina võiks öelda, et minu sisetunne oli siis kurbus ja solvumine.
Hirm tekkis mul siis kui eks oma tibuga riius oli ja minu ees pugema hakkas. Siis oli tõesti hirm, et hakkab tagasi kippuma

Ano, see oli sul tagajärg. Aga esmane mõte? Mis oli selle sisetunde esmane mõte mis selle käivitas?

Vaevumärgatavad märgid, mida nähakse vaid siis kui ollakse pikemat aega koos.
Tundlikus mõningate teemade suhtes, süvenev depressiivsus ja eelkõige kartus oma tutvusest rääkida

Inimene on natuke keerulisem kui münt, aga isegi see saab kolmele küljele kukkuda.

Selle kõige esimese mõtte otsingu kohta...

Parma! Muide--ma olen kogenud, et meestel on kordi suuremad luulud! Ma näiteks töötan siin talus..Peremeesteks on isa ja poeg.Ma suhtlen nendega vaid töö asjus--eii midagi rohkemat.ei räägi oma elust, ega uuri ka nende elu..Ometi mõni arvab, et kuidas ma ikka siin ilma meheta hakkama saan--no ütlemes siis otse--ilma seksita!! Ja siis kujutataksegi omale tonti ette..

Sirruke, aga ka see on hirm, hirm lolliks jäämise ees

Vaidlesite, mis te vaidlesite, aga sisetunnet te ei defineerinud. See millest te rääkisite oli loogiline järeldus. Sisetunne on see, kui äkki, suvalisel hetkel käib sinust mingi plõks läbi ja sa tead, et su kallil kaasal oli just nüüd, kellegi teisega maru hea olla. Tundub müstika, aga seda esineb. Algul ei saada sellest aru, aga pikapeale viiakse otsad kokku.

jah..truudus on juhuse puudus

teretulemast minu paati, coya

Nu Sina juba juhuseid leiad, Vabakuulaja. On sul varem paadis "juhtunud"?

Parma, ma olen nõus sulle Sulle arusaadavas keeles selgeks tegema mõiste- sisetunne, kui Sina oled nõus defineerima armastust, võttes aluseks sinu enda toodud küsimused.

Parma ei tea armastusest midagi Tema teeb oma karvadesse soenguid, et "tibisid" ja "tädisid"suksutada

Tutt nõus!

Ole hea ja kasta sulg siis tindipotti. Nopin sealt mõtteid ja kõrvutan tundmusi!

Tutt sina pead alustama. Sina tegid diili. Ära nüüd kõrvale poe.

Ma ei saa ju esimesena kirjutada, kui ma oma oma kirjutisse tahan lisada võrdlusi sinu kirjutisega.

Ma arvan, et sa ei saa selle seletamisega tegelikult hakkama.

Saan. Aga ma mitte niisama ei palunud sul defineerida armastust, kui tunnet. Kirjeldada, kuidas sa seda tunnet tunned ning millised on su esimesed mõtted. Ma tahan tuua Sulle seose armastustunde ja sisetundega. Selleks vajan eelnevalt sinu mõtteid minu poolt küsitu osas.

Minult küll ei küsitud, kuid ma arvan, et see sama sisetunne on ka armastusse sisse põimitud. Samas olen ma veendunud, et nii nagu truudusetuse puhul on ka armastuse tunnetamimsega seotud inimese teod. Sõnad on vaid tegude kinnituseks või siis vastupidi. Mõlemad peavad olema korrelatsioonis.

Otsest definitsiooni sisetundele või armastusele välja pakkuda ei saa, iga inimene defineerib selle endale erinevalt.

Armastus on tunnete kogum.
Räägin sellest mehe silmade läbi.
Koosneb: Füüsilisest visuaalsest meeldivusest, vaimsest kokkusobivusest.
Esmane mõte: Oh see on seksikas tibi, tekib tahe nõka-nõka teha. Edasi tulevad alles teised mõtted, riburadapidi järjekorras.


Palun nüüd seletada see, "teise naise" äratundmise sisetunde elemendid ja esmane mõte.

Parma, armastus on see, kui ootad tädi või tiina tulekut ka siis, kui tead, et tal on päevad ja nõka-nõka jää ära ning pole ka mingit muud põhjust tema tuleku ootamiseks.

Jot. Ma tean, ma ei viitsi seda sügavuti lahata, see ei ole oluline praegu.
Ma ootan nüüd pikisilmi tuti seletust

kas ei viitsi, või seisab see oskamise taga

Sinu vastus mind ei rahuldanud, Parmaleikin. Seal ei olnud sõnagi kirjeldatud armastuse tunde kirjeldamist.
Nõka-nõka? Nõka-nõka tehakse hobuse, mitte naisega.

Tunnetuse kaudu saame me aru, mis meid ümbritseb. Lisaks meelelistele tunnetustele tajume me ka ruumi, aega, inimesi, maailma, sõnu... Ka Sina, pragmaatik!
Sisetunne on ürginstinkt. Sisemine veendumus.

Sisetundel on partneri reetlikusest aru saamisega ainult see seos, et kuna ma oma partnerit tunnen, oskan ma märgata muutusi temas. Ma tajun seda jahedust, "eemal viibimist", laveerimist, ebamugavuse tunnet.
Tegelikult on Sheeba kõik mu mõtted ilusasti üles loendanud ja edasine oleks tema kordamine.

petukaup krt! ma juba lootsin, et lõpuks ometi saan teada, misasi tuu armastus on, millest kõik jahuvad, aga ei niimoodi ei saa rallit sõita ju!

Tutt see oligi pealiskaudselt ja mehe silmade läbi. Naiste on see vähe teistmoodi seatud. Aga see ei ole antud teema aruteluks mõeldud.

No see muutuste märkamise seos on enamvähem. Aga millele see tugineb? Kui tegelane käitub natsa teistmoodi, mis on siis esimene mõte?
Utha ära veel vasta, ma tean, et saad selelga hakkama aga las teised ka natuke mõtlevad

Ka meestel on see sisetunne olemas. Ma küll teisi ei tea aga vaatan enda mätta otsast.

Kui mina märkan partneri teistsugust käitumist, siis esimene mõte oleks: Milles asi? Ja kohe järgneks talle ka vastavasisuline küsimus.
See oleks minu puhul.
Aga pakun välja, et on tegelasi kes ei küsi ja siis hakkab see peakolu tööle. Tekiks järgnevad küsimused: Kas ma ei sobi talle? Kas ma ei ole ahvatlev? Kas tal on keegi teine? Kas mind jäetakse maha?
Siis hakatakse nendele küsimustele salaja vastuseid otsima. Pingsalt ja alles siis tuleb mingi sisetunne, kui ollakse kuhugimaani jõudnud nende teadmistega.

Mehed palun täiendage või laitke maha?


Niisiis jääbki selgusetuks, kust naine võtab selle sistunde teadmise, et mehel on keegi teine? Kas arvab lambist või käib mingi kalkulatsioon ka seal hernes enne?

Krt uimps olen. Brilli jutuga kokku sobiks mu postitus.

suures osas võib kahtlusi tekitada enese ebakindlus, teatav alaväärsuskompleks. teatu ju küll - ma ei ole tema jaoks piisavalt hea bla-bla-blaa. ehk siis - suur kahtlemine iseendas paneb kahtlema ka teistes. aga selle teises kahtlemisega lükatakse veerema lumepall.
sama joon kumab muuseas ka siin saidil, foorumis, välja : need kellel on miljon varikat, on jumala kindel selles, et ka kõigil teistel on varikad. ei saa ju olla, et keegi kasutab vaid ühtainust kontot. nii ka nn. "petmistega" - kes ise, kasvõi mõttes, petab, kahtlustab selles ka teist poolt. ei saa ju olla, et partneril selliseid huvisi ei ole.

Parma, naiste puhul vahel tötab ka vastupidine loogika. Eriti siis, kui tahetakse midagi väga uskuda või usaldada. Seda sisemist vaistu on väga kerge uinutada. Söödad mngi süütu tegevuse ette ja tegelikud teemad jätad tahaplaanile. Põhiline proleem on fikseeritud ja selles süütus tegevuses erilist ohtu ei nähtud, seega ei hakka ka loogika ega sisetunne häirekalla taguma.

mhmhh, sheebs. kuidas leida blondiinile terveks päevaks tegevust? anna talle kätte pisike paberitükk, mille mõlemale poole on kirjutatud "pööra teine külg"

Vaba! Mul pole küll ühtegi varikat..Ma isegi ei saanud kaua aega aru--mis asi ja kes on see nn.varikas..Ja tegelikult ma ise ei tea ka-kellel neid on....Ja ei ole midagi ka nii et kaheldakse vaid selleks, et olen ise kedagi petnud..
Parma! Mis aitab mehelt küsimine-"Milles asi".Vastus on kas väsinud või siis ei midagi..

Sirruke. Siis saadki vastuse, et on väsinud!!! Ja nii ongi!! Ei pea hakkama leiutama, et äkki kepib kuskil

Vahel on ju ka mees tõesti väsinud, või ei huvitu sexist. Sama juhtub ka naistega. Seda ei saa veel otseselt petmiseks pidada. Kui see väsimus muutub juba permanentseks, siis hiilib hinge kahtluse uss. Ja kui sellele väsimusele veel lisanudavad tujukus, äkilised meelemuutused, tühiste asjade varjamised, kummalised vabaajaveetmised, pikale veninud koosolekud jne, siis peab hakkama juba tähelepanelikumalt jälgima.

Jajaa--nii väsinud kohe kaks kuud??

Sirruke, on olemas ka selliseid mehi, kes oskavad nii veenvalt valetada, et sa kohe jääd uskuma. Räägivad musta nii valgeks, et pärast tunned ise piinlikkust, et oled isegi julgenud midagi sellist kahtlustada.

sheeba --ma tean seda jah..ma isegi avaldasinn kaastunnet sugulastele --tema ema surma puhul, kes elab tänaseni Mis muust siis rääkida Aga just sisetunne ei petnud mind