Inimene harjub lõhnadega nii, et ta ei oane enda kehalõhnasid isegi enam tähelegi. Mäletan aega, kui habemeajamis vahud alles hakkasid eestis liikuma. Esimesed päevad oli kuni õhtuni tunne, nagu oleks just terve pudel lõhnaõli pähevalatud, aga paari nädalapärast ei pannud juba vannitoast väljudes seda lõhna tähelegi.
Samas võib inimesel aga tekkida ka kompleks enda keha lõhna suhtes ja ta tunneb seda ka siis, kui lõhna tegelikult polegi. Umbes nagu sääse pirin magamistoas. Pahalane magab juba kaugemas nurgas õndsat und, aga sina kuuled ikka veel tema pirinat ja ootad millal ta kallale tuleb.