Kas leidub siin kuldse vihma pakkujat? Pissid minu kehale ja suhu.

Seda väikest asja ikka saab.

Mulle kohe meeldib, et Iha on täis lahkeid inimesi

Mis nimi see KULDNE vihm nüüd on!?!!?
.......vanasti nimetati seda tegevust tavaliseks pähekusemiseks ja oli arusaadav üheselt kõigile!

Njah, nimeta, kuidas tahad... hea on see ikka

Hea??? Mis seal head on? Mine kaubanduskeskuse vetsu ja usu mind, keegi ikka on nõus sulle näkku ja suhu kusema

Oleks see siis nii lihtne

sätid ennast ballti jaama turu taha aia äärde pikali küll mõni parm ikka pähe soristab

no näed plekkpeal tuttav teema ,,käib pidevalt balti jaama turu aia taga ,,aga noh ega sulle paremat kohta polegi

tikukese väävlist pea hakkas särisema ja paks kere lõi pindu välja no just tikuke läksin mina jaama turu taha kusele ja tilka maha raputades nägin tikuke ajia ääres maas kuule sorry kui märjaks said ei teinud meelega

Vat mõnel on nii, et peab see persoon meeldima ka, kes pähe soristab

no kurat teab tikuke oli nii täis et ei jaganud ööd ega mütsi mõmises ainult ausalt polnud plaanis talle pähe lasta

Siis oli see ärakasutamine, kui teine miskit ei jaganud

tikuke oleks parema koha pidanud magamiseks leidma no ja ta oli ennast naguinii täis kusnud nii et....

Täna on küll metsik janu!!

mine rimi taaraautomaadi juurde ja võta 2 l taurus kaasa.mõni parm soristab su meelsasti täis selle eest

Jah, parmud ongi need kõige "erutavamad"
Kõigesööjatel on klapid kõvasti peas kinni.

siis ju kõik korras,mis vahe sul on kes sulle pähe kuseb?

Näed, on vahe. Kas jõudis kohale?

ei jõudnud,eks sa selgita kas kusi pole siis kusi vahet kes soristab?

oo sellest jagan ma palju.korrosioon on tegelikult raua oksiid mis tekib hapniku vabanemisel rauast.oksiid on ka tõhus kaitse edasise korrosiooni eest. oksiidi tekitatakse ka kunstlikult järgmisel moel,et keemiliselt vabastatakse metallist suuremal hulgal hapniku ja siis tekib metallile must oksiidikiht mis kaitseb metalli pinda.metalli võib ka tõhusalt kaitsta näiteks vaseliini kihi pealekandmisel,see kuivab ja aurustub ega jäta metalli pinda pikemal seismisel rasvaseks.korrosiooni tekkimist pole karta sellisel juhul. no aga mis sa minult küsid ega mina lase endale pähe kusta?

urukass mitmes peet läheb?

Pleku, keemia tunnis oled sa vist ka ainult mune süganud. Korrosioon on ikka hapnikuga ühinemine. Alumiiniumi oksiid kaitseb metalli nagu lakikiht, rauaga on vastupidi, kui uss sees, siis läheb edasi.

no just jotu seda tahtsingi ütelda ei väljendanud täpselt ennast

oksiidi veel niipalju et kui vabastada keemiliselt või siis kuumutamise teel teatud temperatuurilt raua pinnast suures koguses hapnikku siis tekib metalli pinnale musta värvi oksiidikiht mis kaitseb metalli välismõjude eest. samuti kattub metall teatud liiki hapetes viibimise järel oksiidiga mis on hallikat tooni.

Plekk, raud ju ei sisalda hapniku, just õhuhapnik on see, mis raua roostetama paneb. Ja protsessi, kus kuumutatud raud kastetakse õlisse ja läheb mustaks, nimetatakse küll oksüdeerimiseks, aga tegemist pole raua oksiidiga, vaid kaitsekiht tekib kõrbenud õlist.

tegelt õli ei kõrbe saad aru jott et rauda kuumutamise teel oksüdeerida pead seda kuumutama täpselt teatud temperatuurini ja värvuseni see on väga peen tehnoloogia. on ka kemikaalid raua pindoksüdeerimiseks mis pole kuigi püsivad ja kuluvad kergelt maha aga saab nendega edukalt teha oksiidi parandusi kohtadel kus oksiid kulunud,relvad näiteks.väga hea tulemuse annab raua keetmine seebikivilahuses oksüdeerimisena aga seal peab teadma kus kuidas ja mida teed .seebikivilahuses keetmisel -see on vastupidavuselt võrreldav juba kuumutamise ja õlisse kastmisega.kõrbend õliga raua pinnal pole miskit pistmist.ma asjaga natuke tegelend ja päris häid tulemusi saanud

Mida siin keemiatunniga ikka teiste kuldset teemat läbustada, aga üks mis kindel, et raud(3)oksiidi nimetatakse rahvakeeli roosteks ja tekib see enamasti raua reageerimisel õhuhapnikuga niiskuse toimel.

just rahvakeeli see nii ongi,oksüdeerimisega tegelenud päris pikalt ja lõpp-produkt ei roosteta pärst hullemini kui tuula tehasest tulnud junnid

Mõnega on nii, et räägi või oksüdeerumisest, ikka jõuab junnini välja. Mis meelel (pärakus), see keelel.

sina värd rüüpa kust ja ära mölise

Ei, ma sooviks ikka pähe ka ja võimalikult mitme naise käest