Mehed, äkki teie oskate midagi öelda.
Siin neid eemasid kindlasti palju läbi käinud aga enamjaolt puudutavad nad siiski lapsi ja mis kõike juhtub pärast nende saamist.
Minul on aga asi vastupidi. Suhe üsna noor - saab 2.a. Lapsi pole ning pole ka kunagi ei rase olnud ega sünnitanud. Otseselt koos ei ela aga kohtume tihti. Algus oli tore nagu ikka - palju seksi. Nüüd on asi ära vajunud ja aina hullemaks läheb tegelikult. Olen loomulikult mehega sellest rääkinud aga siis ta tõi ettekäändeks kohe töö, raha, depressioon jne. Hea küll, eks kindlasti võib nii ju olla ka aga sealjuures ta lubas, et asi nii ei jää. Nüüd on sellest vast vaikslet aasta möödas ja asi on hullem, kui kunagi varem.
Muidu on suhe igate pidi hea ja ideaalne. Me hoiame käest kinni, musitame, hellitusnimed, tundeavaldused, kaisus magamine jne jne. Kunagi ei tülitse ega kakle. Ometi on väga hea tulemus, kui seksime 3-4x kuus ning see on ikka tõesti hea tulemus, sest üldjoones on ta siiski kuskil 2x ja hetkeseis näitab üldse 1x.
Olen proovinud igasuguseid asju ja meetodeid. Olen aravanud ka, et ok kui me see nädal ei seksinud, küll siis järgmine nädal on isu suur... aga eiiiii. Vabalt võib asi edasi kesta. Hetkel jookseb 3. nädal. Voodisse olen kaasanud ka igasuguseid mängu asju, olen aktiivne, teen ettepanekuid jne. Miski ei köida teda. Ta vaatab võimalikult kaua telekat, et siis võimalikult väsinud olla ja kohe magama jääda. Hommikuti pageb ka voodist minema. Puudutada ennast ei lase ja päevasel või mis tahes suvalisel kellaajal seksimisel vedu ei võta.
Kõvaks tal siiski läheb, sest kui vahel siiski saan ta riistaga mängida, siis on see hetkega mõnusalt kõva. Lihtsalt seksiks pole piisavalt motivatiooni.
Aga kui asjaks läbeki, siis see peab toimuma kindlasti toas, kus puudub telekas, sest see köidab teda kordades rohkem. Isegi seksi ajal peab ikka ühe silmaga jälgima telekat
jeeee... ma tunnen end nii tahetuna ja oo mis meeletu kirg. Igasugused mängud ja teleprogramm käitvam kui mina. Olen nagu teisejärguline. Ta kusjuures isegi võib ka kiita, et "oii kuidas sa õhtul saad mu käest taha" aga taaskord kas jääb mänge mängima või telekat vaatama ehk unustab lubadused ilmselt ära. Kui tulebki voodisse, siis ma pean kas ise alustama või lausa meelde tuletama, et me pidime midagi nagu tegema. See võib isegi ok olla, et ma ise alustan aga kas tõesti ma pean seda iga kord tegema ise? Tahaks nagu tunda end tahetuna... kui sellest räägin, siis pööritab silmi - ilmselgelt ebamugav teema ta jaoks. Vastusteks toob mitte midagi.. on vait või ütleb, et ta ei tea.
Muidugi olen proovinud ka välja selgitada, et äkki tal on keegi teine või petab mind või mida iganes ning ma tean, et talle meeldib
ehk iseendaga tegeleda. Selle tulemusel on ta mulle nüüd mitu korda vahele jäänud oma skype kontodega, mis on täis igast litse, kellega ta mingit möla ajab. (Seega ta ei saa ka gei olla). Ajas naerma isegi ausalt öeldes. See selleks, me kõik ihas teame, et see üsna tavaline asi. Seda, kas ta sealt kellegagi kokku saanud on, ma ei tea. Arvaks, et mitte, sest tal pole aega aga mine sa tea. Sellisel juhul mind huvitaks hoopis see, et miks siis mind on üldse vaja? Võiks ju kellegi tema jaoks parema juurde üle minna ja mind kus kurat saata. Või on tal see "Madonna ja hoora kompleks"? Kus siis mees tahaki, et tal naine oleks, see kes on hea see puhas ja hea ning teistpidi tahab igast hoorasid, kellega rõvedusi teha, sest oma naine liiga püha selleks.
Kas tõesti on töö ja depressioon ja rahaasjad nii määravad? Sest kui aus olla, siis reaalselt tal nüüd nii palju probleeme ka sellega pole. Enamuse ajast tegelikult üsna heal järjel isegi.
Miks pole kirge ja iha minu vastu hoolimata minu pingutustest?
Milleks on igast litside saatel vaja
ja oma naisega praktiliselt midagi teha?
Miks üldse naist vaja sellisel juhul?
Mehed ehk oskate vastata?
